kolmapäev, 12. juuni 2013

Tants hingetõmbega Genialistide Klubis

12. juuni kell 19


Etenduse autor ja lavastaja: Kätlin Padesaar
Mängis: Vilde Teatri noortestuudio

Antud lavastust läksin vaatama uudishimust, kuna loo autoriks ja lavastajaks on minu kõrgkooliaegne kursaõde ja tahtsin näha, et mida ta valmis on meisterdanud. Pean tõdema, et sain päris suure üllatuse osaliseks, kuna tavaliselt mind sellised nn "harrastusteatrite" tükid ei köida. Päris tihti on isegi kutselistel näitlejatel ja teatritel raskusi minu kaasahaaramisega, kuid Kätlin sai sellega hakkama. Mingil määral mängis rolli kindlasti ka see, et etenduses käsitletud teemad nagu koolikiusamine, põlvkondade vahelised suhted ja homoseksualism puudutavad meist igaühte kas suuremal või vähemal määral. Lühidalt rääkis etendus ühe pere kolmest lapsest, kellest noorim Nora arvas, et tema on ainus, kellel on peres probleeme, kuna teda kiusatakse koolis. Õdede ja venna vahelises usalduslikus vestluses tuli aga välja, et probleeme on ka pealtnäa ideaalsetes eludes. Kes armastab samasoolisi ja kes ei ole leidnud endale oma kohta elus. Etendus oli minu jaoks nii kaasahaarav, et kohati tahtis mul isegi pisar silmanurka tulla, mis on väga-väga suur asi, sest ma ei suuda tavaliselt igasse teatritükki nii sisse elada. Pärast etendust ütles üks pisike tüdruk minu selja tagant, et temale etendus meeldis, sest see oli väga naljakas ja tõesti, saalis publik vahel naeris päris korralikult. Kuid minu jaoks polnud etenduses ühtegi naljakt kohta, mis mind naerma oleks pannud. Pigem oli seal äratundmist ja kurba traagikat. Vähemalt minu jaoks. Etendus meeldis mulle isegi nii väga, et ma kujutlesin seda ette mõne suure teatri laval, sest ma usun, et sellised teemad võiksid paljusid huvitada, kuid lihtsalt info etendusest ei pruugi neile praegusel kujul kättesaadav olla.
Kõik muidugi nii roosiline ei olnud. Ma ei hakka rääkima mõnedest piinlikest pausidest (mis võib-olla pididki sellised olema, ma ei tea) ega noorte näitlejate väärastumistest ja koperdamistest, sest need mind selle teksti juures ei häirinud, kuna ma olin oma mõtetesse süvenenud. Minu jaoks jäid ainult arusaamatuks vahepealsed luuleread, mida kaks noort tütarlast esitasid. Ma saan aru, et need olid vajalikud, et teised näitlejad saaksid end uueks pildiks valmis panna ja lavakujundust muuta, kuid ma ei suutnud luuletekstide ja lavastuse sisu vahel seost leida. Lisaks oleksin ma tahtnud lõppu midagi juurde saada. Hetkel lõppes tükk sellega, et Nora hakkas kiusajatele vastu ja oligi kõik. Ma saan aru, et see oli suur samm tema jaoks ja sageli ei juleta seda sammu astuda, kuid just seetõttu oleksin ma tahtnud näha, mis edasi saab ja kuidas tema elu kulgema hakkab peale sellist julget sammu.
Kellel nüüd huvi tekkis, siis antud lavastust on veel võimalik näha Genialistide Klubis 17 ja 18 juuni algusega kell 19.00. Mina igatahes soovitan soojalt.
Suured-suured tänud Kätlinile sellise hea etenduse eest!

0 kommentaari:

Postita kommentaar