kolmapäev, 22. juuli 2015

Komöödia "Miljonite lemmik"

21.juuli 2015 Kaarnajärve ääres, Otepää vallas

Pilt on pärit Roman Baskini Facebooki leheküljelt
Lavastaja: Roman Baskin
Mängisid:
Marko Matvere - Vic Parks
Ingrid Isotamm - Trudy Parks (Vic´i naine)
Kadri Sinijärv - Sharon Griffin (Vic´i ja Trudy lapsehoidja)
Oleg Zheludkov - Ruy (Vic´i ja Trudy aednik)
Mare Jõgi - Marta (Vic´i ja Trudy teenijanna)
Lauri Liiv - Kenny Collins (Vic´i mänedžer)
Merle Palmiste - Jill Rillington (teleajakirjanik)
Henrik Norman - Douglas Beechey
Ilmo Tamm - Ashley Barnes (telesaate režissöör)
Janely Poppy Liiva - Vic´i ja Trudy tütar
Jan Einar Pikk - Vic´i ja Trudy poeg

Seekordne teatrikülastus tuli minuni jälle veidi ootamatult. Samas ei tea ma, kas võib öelda ootamatu asja kohta, mida ma olen juba ammu planeerinud teha. Lihtsalt mul ei olnud pileteid pikalt ette valmis ostetud. Hommikul vaatasin, et õhtul toimub etendus kuhu Piletimaailma andmetel oli 71 vaba kohta, ilm oli ilus ja minul oli vaba õhtu. Seega mõned tunnid enne etenduse algust saidki piletid soetatud. Ma isegi ei oska ühtegi head põhjust välja tuua, miks ma seda etendust vaadata tahtsin. Marko Matvere on suhteliselt ainus põhjus, mis mul pähe tuleb. No ja see ka, et tegemist on Roman Baskini lavastusega. Tema lavastatud "Augustikuu teemaja" (kus samuti oli Matvere peaosas) on siiani minu üks lemmikutest. Seega lootsin ka siit etendusest sarnaseid emotsioone. Kuigi juba see, et tegemist on komöödiaga, tegi mind veidi skeptiliseks, sest viimasel ajal olen ma rohkem draama fänn. Ei tea, millest see tuleb?
Hoolimata sellest, et etendus minu suureks lemmikuks ei kujunenud, soovitan ma teistele ikkagi. Sest etendus oli päris hea ja naerda sai ja isegi hinge sai päris mitu korda kinni hoida (sõna kõige otsesemas mõttes). Lihtsalt minu silmis on väga raske seda kõige-kõige-kõige parema etenduse tiitlit saada. Lisaks toredale etendusele tasub minna teatrisse ka seepärast, et nautida imekaunist Otepää kuppelmaastikku. Kui te just pole Villa Müllerbeckis puhkamas käinud, siis saate ka villa territooriumil nautida imeilusat vaadet Kaarnajärvele.
Kui nüüd lõpuks jõuda etenduse endani, siis lugu räägib ühe telesaate "Ja nende teed ristusid" tegemisest. Saatejuht Jill Rillington (Merle Palmiste) on sõitnud Inglismaalt Hispaaniasse Vahemere äärde, et filmida saadet endisest pangaröövlist (Marko Matvere) ja talle röövi ajal vastu hakanud pangatöötajast (Henrik Normann). Nende kohtumisest on möödas 17 aastat ja selle ajaga on juhtunud nii mõndagi. Pangaröövel Vic on vanglast vabanenud, kirjutanud mitu raamatut oma elust, abiellunud uuesti, teinud karjääri telemaastikul ning elab praeguseks unistuste elu Vahemere ääres asuvas villas. Ka pangatöötaja Douglase elu on selle 17 aastaga muutunud - ta on abiellunud oma unistuste naisega, asunud pangast tööle pakkettakende firma raamatupidajaks. Mõlemad mehed on oma eludega edasi läinud, kuid nüüd tuleb teleajakirjanik Jill, et 17 aasta tagused sündmused jälle päevakorda tuua, saamaks endale suurepärast telesaadet. Tegelikult kogu selle saate tegemise ümber kogu etendus käibki. Kuna Jill on arvamusel et just konflikt on see, mis ühe saate populaarseks teeb, siis üritab ta iga hinna eest kahe mehe vahel konflikti leida. See osutub aga raskeks ülesandeks, kuna Douglas (Henrik Normann) on leebe loomuga ja igati oma praeguse eluga rahul. Ta ei kadesta Vic´i uhket elamist ega ole isegi mitte vihane Vic´i peale, et see tema pangas  pangaröövi korraldas, ning tema naist näkku tulistas. Aga sellest, mis põhjustel ta oma eluga väikeses rõskes korteris rahul on ja isegi Vic´le tänulik on, saate teada siis kui etendust vaatama lähete. Erinevalt Douglasest on Vic inimene, kes suudab äärmiselt lihtsalt konflikti tekitada. Ta norib pidevalt tüli nii oma lapsehoidja, teenijanna kui ka oma abikaasaga. Nagu Vic´i abikaasa Trudy ütles, siis Vic ei salli kui talle vastu vaieldakse. Ka selle, kas Jill oma teleshow jaoks vajaliku konflikti sai või juhtus midagi muud dramaatilist saate teada siis, kui ise etendust vaatama lähete.
Ma ei oskagi näitlejate kohta mitte midagi muud öelda, kui seda, et kõik tegid praktiliselt selliseid rolle, millega me harjunud oleme. See tähendab seda, et Matvere mängitud Vic oli täpselt selline macho-mees nagu me teda varemgi oleme näinud. Ilmselt kõige paremini rahvale teada tuntud "Ohtliku lennu" Västrikuna. Kohati jääb mulje, et ta vihkab naisi, samas on aru saada, et päris ilma naisteta ta ka ei saa. Kuna sellist ülbiku rolli on Matverest kujundanud mingil määral ka meedia (sest ta on ajakirjanikega suheldes samuti eriti värvikaid väljendeid kasutanud), siis oleks väga tore kunagi näha Matveret ka teistsuguses rollis, et näha tema teistsugust loomust. Samamoodi saab Henrik Normanni kohta öelda "Normann nagu Normann ikka". Mul tekkis kohe esimesest silmapilgust, kui ma teda nägin mõte, et kas ta ongi selline Maie. Hääl ja žestid olid täpselt nagu Maiel kunagi, ainult selle vahega, et seekord olid Normannil seljas meeste riided. Ma pole kindel, kas ma Normanni kunagi olen näinud mängimas kedagi, kes poleks päris "totu". Kuigi see Douglase tegelaskuju oma teksti poolest jättis pigem lihtsa ja häbeliku inimese mulje, kuid Normanni kehastades muutus ta ka veidi tolaks. Kas see ongi nüüd stereotüüp? Et kui Normann on rohkem komejanti teinud, siis hakkame me automaatselt nägema komejanti ka seal, kus seda tegelikult ei ole? Või arvas lavastaja, et muidu ei anna etendus komöödia mõõtu välja, et siis paneme etendusse ühe kindla koomiku, et las siis publik naerab teda. Sest paratamatult sai publik kõige rohkem naerda siis kui Normann oli laval. Mind üllatas positiivselt aga Merle Palmiste, kes kehastas teleajakirjanikku. Ilmselt on paljud meist harjunud Palmistet nägema sellistes "blondiini" osades. Seekord oli tegemist täitsa tõsise rolliga ja mitte kuskilt ei ilmunud ka mitte kõige väiksemat "blondiini" varju. Ma vist nägin oma elus esimest korda Palmistet tõsiseltvõetavas rollis ja mulle meeldis see kordades rohkem kui see, mida ma tavaliselt olen näinud, kui tema laval on. Teiste näitlejate kohta mul võrdlus puudub, sest Ingrid Isotamme pole ma varem laval näinud ja neid üksikuid teleseriaale ma arvesse ei võta. Üldiselt midagi ette heita mul talle ei ole. Kui siis ehk oleks võinud ühes nutustseenis seda nuttu veidi paremini mängida. Kuidagi väga kunstlik ja pingutatud oli see nutt. Samas üldpilt tema mängust mulle meeldis. Nüüd tagantjärele mõeldes, hakkas tema tegelaskuju mulle alateadlikult kõige rohkem sümpatiseerima, sest pidevalt jälgisin ma etenduse jooksul teda. Hoolimata sellest, et tema tegutses tagaplaanil ja esiplaanil oli hoopis midagi toredamat. Järelikult midagi tema mängus oli, mis mulle meeldis. Ja siis oli seal veel Lauri Liiv, keda ma olen varem ainult muusikalides laval näinud. Meediast on läbi käinud ka see, kuidas Lauri Liiv ise kartis seda etendust, kuna tegemit on tema esimese draamalavastusega (selles mõttes, et tegemist ei ole muusikaliga). Ma ütleks, et polnud nagu põhjust karta, sest väga hästi kukkus välja. Kuigi seda geiteemat oleks ma ehk veidi vähem sisse toonud. Kuidagi liiga palju oli seda geiks olemist rõhutatud. Ei tea, kas ma olen homofoob või mis, aga mulle see ei meeldinud. Mõnest üksikust märgist oleks täiesti piisanud. Sest see, kas sa oled gei või mitte ei mõjuta tegelikult seda, milline sa oled inimesena, seega ei tasuks seda geiks olemist ka nii palju rõhutada.
Ülejäänud näitlejad olid jälle harrastusnäitlejad. Ma ausalt imetlen alati neid harrastusnäitlejaid, kes kutseliste näitlejatega koos laval on ja saavad sama hästi hakkama. Mulle tundub, et ega Roman Baskin just nende harrastusnäitlejate elu kergeks ka ei tee. Seekordses etenduses oli vaja näitlejatel üsna palju rääkida itaalia keeles (lausa kahe tegelase kogu jutt käiski itaalia keeles) ja külmas vees oli enamustel harrastusnäitlejatel vaja olla. Ei tea, kas kutselised näitlejad peale Matvere polnud nõus? Igatahes ainus asi, mida ehk võib nö harrastusnäitlejatele ette heita on see, et nad oleksid võinud veidi kõvema häälega rääkida, sest see oli ainus puudus, mida ma suudan välja mõelda. Ja need pisikesed lapsed olid ka nii tublid. Ma oleks ise nende laste asemel tahtnud basseinis olla ja sellega mööda tiiki ringi sõita. Kui keegi teist läheb etendust vaatama, siis viige väikestele lastele etenduse lõpuks kommi. Las nad tunnevad ka ennast tähtsana :)
Paari mõttena tuli mul veel meelde, miks etendus mulle ei meeldinud. Õigemini ei meeldinud mulle see kuidas Vic oma lapsehoidjat mõnitas. Jah, tüdruk oli ülekaaluline, kuid kuidagi häiriv oli seda mõnitamist vaadata. Ilmselt olin ma ainus, sest ülejäänud publik naeris päris metsikult. Ilmselgelt tundsin ma end puudutatuna. Kusjuures ma mõtlesin veel nii kaugele, et mina ei tahaks olla harrastusnäitleja, kui Marko Matvere mulle kõrva karjub, et ma olen paks nagu vaal. Seega selle tüdruku rolli ma ei kadesta. Aga nagu näha, siis paksukese sõimamine meeldib inimestele alati. Kelle üle sa siis veel naerad, kui mitte paksude ja invaliidide. Olen ma väga valesti asjast aru saanud?
Aga ma ikkagi lõpetan positiivse noodiga. Minu suur kummardus ja aplaus Matvere ja nende harrastusnäitlejate ees, kes õhtu jooksul korduvalt vees käisid. Ja uskuge mind, seda vees olemist ei olnud mitte vähe. Isegi vee all pidi päris kaua olema. Kui ilmad soojemad oleksid, siis oleks arusaadav, kuid praeguste ilmadega pole ilmselt kõige meeldivam. Minu kummardus ja lugupidamine! Ahjaa, ääretult positiivne on etenduse juures ka see, et tegemist on küll komöödiaga, kuid mitte sellise klassikalise komöödiaga, kus nali käib mingite inimestee segi ajamises. Vot selliseid komöödiaid ma ei salli. Aga siin ei aetud mitte kedagi segamini ja hoolimata sellest, sai nalja päris korralikult.
Kui keegi nüüd tunneb, et tahaks etendust vaatama minna, siis piletid on müügis Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades. Kahjuks MTÜ Kell10 kodulehel pole etenduse kohta väga palju infot ja Facebooki lehekülge ma ka ei leidnud, seega ei oska teile ühtegi head suunda kätte näidata, kust rohkem infot saate.

Lõpetuseks mõned pildid ka. Ma loodan, et vaade ajab teid teatrisse, kui eelnev jutt seda teha ei suutnud.
Publiku vaade

Publiku vaade vol 2

Pidin ka ära proovima, mis tunne on näitlejatel publikule silma vaadata

Etenduse kõige suurem menuk - Porche. Ei saanud minagi jätta pilti tegemata, kui kõik teised teevad :)

Villa Müllerbecki siseõuel toimuski kogu etendus

0 kommentaari:

Postita kommentaar