laupäev, 23. jaanuar 2016

Improteater IMPEERIUM laval koos Saara Kadakuga

20. jaanuaril 2016 Tartu Karlova teatris

Pilt pärit Google pildiotsingust

Laval olid:
Saara Kadak
Erki Aule
Kati Ong
Maarius Pärn
Tarvo Krall

Oi ma olen laisaks muutunud. Teatris käisin kolmapäeval, kuid jutu jõuan alles laupäeval kirja panna. Aga parem hilja kui mitte kunagi. Eelmise aasta märtsis sattusin esimest korda improteatri etendusele. Tookord oli neil külas Veikko Täär ja mulle meeldis see, mis laval toimus. Vahepeal on muidugi terve hulk improetendusi toimunud, kuid mul lihtsalt pole aega olnud neid vaatama minna. Mul on lihtsalt nii tore graafik, et üsna sageli olen ma kolmapäeva õhtuti või öösel tööl ja IMPEERIUMi etendused toimuvad reeglina kolmapäeviti. Seekord oli Improteater IMPEERIUMil külas Saara Kadak. Ma kohe kindlasti ei ole mingi meeletult suur Saara Kadaku fänn, kuid Su nägu kõlab tuttavalt saates hakkas ta mulle meeldima. Seepärast otsustasingi, et üle pika aja on kolmapäeva õhtu vaba ja läheks vaataks siis üle, mida see Saara Kadak laval endast kujutab. Ilmselt oli saalis Saara Kadaku fänne teisigi, sest nagu selgus, siis päris suur hulk publikust oli esmakordselt improteatri etendusel, kuid samas olid praktiliselt kõik saalisviibijad näinud saadet Su nägu kõlab tuttavalt. 
Mulle igatahes meeldis mu esimene improkogemus rohkem, kui seekordne etendus. Ma isegi ei tea, kas asi oli selles, et seekord ei olnud improteater enam nii uudne, sest ma umbes teadsin mis toimuma hakkab. Stseenid on neil mu meelest alati sarnaselt üles ehitatud. Üllatusmoment seisneb ainult selles, mida publik välja pakub ja kuidas näitlejad laval reageerivad. Veikko Tääriga oli etendus kuidagi lõbusam, sest iga stseen oli erinev. 
Üks stseenidest on improteatris nn "pressikonverents", kus publik pakub välja, keda külalisnäitleja kehastama peab ja mis oludel pressikonverents korraldatud on. Muidugi külalisnäitleja ise seda ei tea, küll aga annavad teised näitlejad laval talle otseselt või kaudselt vihjeid, et ta lõpuks aru saaks, kes ta on ja millega ta hakkama saanud on. Seekordne situatsioon oli selline, et Saara Kadak kehastas Kihnu Virvet, kes oli Lätis Ieva Ilvese Java ära varastanud ja sellega Muumimamma alla ajanud. Suht jabur. Okei, ma saan aru, et see Ilvese abielu temaatika on praegu veel suhteliselt kuum asi. Olgu, oli üks kord stseen ära, aitab küll. Aga seekordne ülejäänud improetendus suht keerleski selle ümber. Ma ei saanudki aru, kas Saara läks krampi ja lihtsalt ei suutnud kedagi teist kehastada peale Kihnu-Virve või milles see asi oli. Igatahes ma muud seal laval väga ei näinudki kui Kihnu-Virvet ja siis käisid pidevalt teemast läbi märksõnad Java, Läti, muumid ja perekond Ilvesed. Mind igatahes hakkas ära tüütama. Oleks nagu midagi huvitavamat tahtnud näha. Sest ma usun, et Saara on enamaks võimeline. Kuigi jah, iseasi, kas ta suudab seda kohe käigupealt teha, sest ilmselt see improviseerimine kõigile ka ei sobi. 
Kui Saara nii kiiresti ei suutnud mõnda uut rolli kehastada, siis teised imperaalid on suurte kogemustega ja oleksid ometigi võinud stseenid mõnes teises suunas juhtida. Ometigi jäi mulle mulje, et ka nemad läksid lihtsama vastupanu teed ja sageli olid just nemad need, kes muumid või Java uuesti sisse tõid. Aga ega ma väga ei kurda. Lihtsalt natukene igavaks läks minu jaoks asi. Siiski sai naerda ka. Kuigi minu meelest oli algus jälle kordades naljakam, kui lõpp. Eelmine kord oli sama moodi, et esimene vaatus oli tempokas ja äärmiselt naljakas, kuid teine vaatus vajus ära ja hakkas venima. Seekord oli samuti. Ma isegi ei mäleta, kas ma teise vaatuse ajal naerda sain. Ilmselt ikka sain, kuid mitte väga palju. Kuid nagu ma juba eespool mainisin, siis oleks ilmselt rohkem naerda saanud, kui situatsioonid oleksid huvitavamad olnud ja imperaalid oleksid midagi huvitavat teinud. Kaua sa ikka ühe nalja üle naerad. 
Aga jah, järgmisel kuul on neil Elina Reinold külas. Kui võimalus on, siis äkki lähen ka vaatama. Sest Elinal on seda näitlemisekogemust veidi rohkem kui Saaral ja ehk tuleb sealt midagi huvitavamat. Minu üldine arvamus on see, et improteater on huvitav, sest sa ei tea kunagi, mis seal täpselt toimuma hakkab ja vahepeal tulevad seal publiku abiga nii jaburalt absurdsed olukorrad välja, et sa lihtsalt naeradki kogu aja kõht kõveras ja mõtled, et kuidas on võimalik sellise asja peale üldse tulla. Kindlasti palju oleneb ka külalisnäitlejast, et kes kui vabaks end lasta suudab ja millise temperamendiga külalisnäitleja on. Muidugi on suur roll ka imperaalidel endil, sest külalisnäitleja üksinda ei tee midagi ära. Võib-olla ainult meelitab külalisnäitleja nimi rohkem publikut saali. Ma usun, et ehk seekord oligi põhjuseks see, et Saara nimi kutsus rohkem publikut saali ja sellest olid mingil määral ka imperaalid häiritud ja veidi kohmetud. Igatahes ma jään lootma, et järgmisel korral on jälle huvitavam etendus.
Hoolimata sellest, et seekordne etendus mulle nii kustumatut muljet ei jätnud, kui minu esimene kokkupuude improteatriga, soovitan kõikidel vähemalt korra improteatrit külastada. Positiivne emotsioon on garanteeritud. Juba ainuüksi seepärast, et see on klassikalisest teatrist nii erinev, et esimesel korral ajab juba ainuüksi see erinevus naerma.

Järgmine võimalus improteater IMPEERIUMIT näha on 13. veebruaril Tallinna Kammerteatris ja 18. veebruaril Tartu Karlova Teatris. Seekord laval Elina Reinold ja algus ikka kell 19.00

0 kommentaari:

Postita kommentaar