neljapäev, 21. veebruar 2013

Muusikal "Mary Poppins" Tartu Vanemuises

19.02.2013 Vanemuise suures majas

Lavastaja: George Malvius
Juba ammu oli plaanis "Mary Poppinsit" vaatama minna, aga siiani polnud plaan kuidagi vedu võtnud. Küll ei saanud kedagi kaaslaseks või olin ise sobivatel päevadel tööl või läks hoopis teatrituhin mööda. Kes teab, võib-olla ei oleks ma ka sel korral teatrisse jõudnud, kui mul poleks õnnestunud sooduspiletit saada. Teatrisse läksin seekord täiesti igasuguste ootuste ja lootusteta. Nagu mul tavaks, siis ei jõudnud enne eeltööd teha ja teiste arvamusi antud muusikali kohta otsida. Seega teadsin ainult seda, mida olin Vanemuise kodulehelt lugenud ja näinud. Kuna kedagi kaasa ei saanud, läksin üksinda teatrisse ja mind ei häirinud isegi teadmine, et põhimõttelliselt on tegemist laste-ja noortemuusikaliga. Selles suhtes oligi üksinda parem, et ma sain rahulikult laval toimuvale keskenduda, mitte ei kuulanud kõrvalistuja kommentaare ega teinud ise märkusi.
Esmalt peaks ära märkima koosseisu, sest antud muusikalis on pea igal põhitegelasel dublant olemas. Koosseis antud päeval:                      
Mary Poppins - Nele-Liis Vaiksoo
Bert - Andres Mähar
Winifred Banks - Merle Jalakas
George Banks - Veikko Täär
Jane Banks - Kristiina Raahel Uiga
Michael Banks - Kaspar Kiisk
Robertson Ay - Simo Breede
Mrs Brill - Merle Jääger
Nele-Liisi olen varem näinud "Tuhkatriinu" muusikalis ja seega tema tegi oma rolli nii hästi, nagu oodata oligi. Minu jaoks oli aga üllatus Andres Mähar, sest alati kui tema lavale tuli kiskus minu pilk vägisi temale. Lihtsalt see helk tema silmis oli nii kaasahaarav ja vaheajal kuulsin ma paljude laste kommentaaridest, et neile meeldis just Bert kõige rohkem. Ma arvan, et põhjus lihtsalt selles, et Mähar oskas publiku kaasa haarata. Noored Banksid olid ka väga tublid, sest nii noorena nii kandvat rolli teha pole väga lihtne. Vahel oli kohati raske aru saada, mida laval räägitakse, kuid kindlasti polnud see laste süü, sest samal ajal oli isegi proffessionaalsete näitlejate teksit väga raske jälgida. Ehk oli helitehnikaga sel hetkel viperus lahti. Merle Jalakas on mulle juba varem silma jäänud ja minu arvates sobis ta Winifred Banksi rolli suurepäraselt. Häirima jäi ainult tegelaskuju kohati külm suhtumine oma lastesse. Iga kord kui ta laste kaitseks välja astus, tekkis mul lootus, et äkki ta seekord ütleb lastele mõne hea sõna või vähemalt kallistab lapsi. Aga see jäigi ainult minu väikeseks lootuseks. George Banksi rollis oleks mina eelistanud näha teist võimalikku varianti ehk Hannes Kaljujärve. Täär sai George rolliga väga hästi hakkama, kuid muinu isikliku arvamuse põhjal sobib see roll Kaljujärvele paremini. Jääger oli ka super. Eriti kõik see miimika ja intonatsioon, mis väga palju annab juurde. Kuid paratamatult ei saa ma stereotüüpidest mööda ja Merca lihtsalt tundub mulle selline vaba hingega boheem olevat ja seega ma ei suutnud teda kohati sinna Mrs Brilli rolli sobitada. Üsna mitmel korral leidsin end mõttelt, et huvitav kuidas sama rolli mängiks Külliki Saldre.
Nagu ühes korralikus muusikalis, siis mõned laulud olid rohkem meeldejäävamad kui teised ja mul on siiralt kahju, et Vanemuine autoriõiguste tõttu ei tohi "Mary Poppinsi" Eesti versioonist CD-d ega DVD-d välja anda. Neid laule kuulaks just eesti keeles veel ja veel. Varasemalt olin kuulnud ainult "Suhkrutüki" laulu ja seepärast oli sel hetkel eriti suur äratundmisrõõm. Olgugi, et tänaseks on teatrikülastusest mitu päeva möödas, kuid mind jätkuvalt kummitab see sõnade laul "Super nali..." Lauludest meeldis veel Merle Jalaka esitatud "Olla Mrs Banks", kuid teades Jalaka ilusat häält, oleks mina eelistanud laulu kuulata rohkem ooperivõtmes, kuigi väikestele lastele (kes moodustasid u 90% publikust) poleks see pruukinud meeldida. 
Tegemist oli minu esimese muusikaliga peale 7 aastat, seega pole ma kindlasti kõige pädevam kritiseerima/arvustama, kuid üldkokkuvõttes jäin mina rahule. Mary Poppinsi lendamistrikk mind ahhetama ei võtnud, küll aga leidsin end ammulisui istumas kui Bert mööda seina üles ronis või kui mõni suurem pauk käis. Parasjagu võlujõudu etenduses oli. Ja lisaks oli etenduses ka see miski, mis pani mind korraks sügavale enda sisse vaatama ja end Bankside perekonnaga võrdlema. Mina sain emotsioone äärmusest-äärmusesse, olid nii naer, viha, nutt, kaastunne ja kergendustunne. Raha polnud maha visatud ja kindlasti tahaks vähemalt korra veel sama tükki vaatama minna. Kuid sel korral peaks rihtima, et saaks vähemalt osaliselt teise koosseisu näiteks Hanna-Liina Võsa, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Merle Jalakas, Külliki Saldre ja Lauri Liiv oleks suurepärane variant. Vähemalt minu silmis. Eks näis, kas õnnestub kunagi sellist koosseisu ka vaadata ja millised muljed siis tulevad.
Lõpetuseks paar viidet ka, äkki tekib kellelgi huvi vaatama minna.
Supernalivägalustlikekstraülivinge ehk selles videos on näha see mind kummitav laul.

0 kommentaari:

Postita kommentaar