neljapäev, 3. aprill 2014

Muusikal "Grease" Vanemuises

30.märtsil 2014 Vanemuise suures majas

Allikas: VAnemuise koduleht    Alan Proosa foto.
Lavastaja: Georg Malvius
Muusikajuht: Tarmo Leinatamm
Näitlejad:
Getter Jaani - Sandy
Priit Strandberg - Danny
Piret Krumm - Betty Rizzo
Karol Kuntsel - miss Lynch
Kaia Oidekivi - Jan
Kethi Uibomägi - Marty
Kristiina Renser - Frenchy
Anett Schneider - Patty Simcox
Lauri Pesur - Doody
Ruudo Vaher - Eugene Florczyk
Taavi Paomets - Roger
Silver Laas - Kenickie
Maarius Pärn - Sonny
Karl-Erik Tamme - Johnny Casino
Raahel Pilpak - Cha-Cha
Fredi Pärs - Teen Angel
Madis Mäeorg - Vince Fontaine

Tegemist ikkagi teatrikuuga ja tuli siis märtsis mitu korda teatris käia. Seekord sattusin vaatama muusikali Grease. Pean tunnistama, et tegemist on sellise etendusega, mida ma ise poleks kunagi vaatama läinud. Kuna töökaaslased läksid ja kutsusid mind kui teatrihuvilist samuti kaasa, otsustasingi minna. Just sel põhjusel, et vaadata midagi sellist, mida ise vaatama ei läheks. Mine tea, äkki saan veel hea teatrielamuse. Kui piletid olid ostetud, taipasin et võiks uurida, kes sel kuupäeval peaosades mängivad. Ja just juhtusid Getter Jaani ja Priit Strandberg peaosades olema. Olgu mul eelarvamused, või ma ei tea mis asjad, aga kui ma kuulsin et nemad on peaosas, teadsin ma juba, et see tükk mulle ei meeldi. Ei saa mina sinna parata, et need inimesed mulle ei sümpatiseeri.
Paljud on kiitnud, kuid mina kahjuks ei saa kiidusõnu jagada. Ilmselt olen ma muusikalidest välja kasvanud. Igatahes see muusikal tundus väga toores minule. See- selleks et peale peaosaliste praktiliselt kogu ülejäänud trupp olid mulle võõrad. Aga juba muusikali alguses, esimese laulu ajal tekkis mul tunne, et ma olen kusagile karjuvate laste koosviibimisele sattunud, mitte muusikali vaatama. No need laulud mulle ei meeldinud. Äkki on asi selles, et ega ma pole kunagi suur Grease fänn olnud. Pole ei filmi ega varasemat muusikali vaadanud ning ega nendest lauludestki kõik tuttavad polnud.
Lugu ise oli eht ameerikalik keskkooliõpilaste lugu, kus kooli tuleb uus õpilane, keda kõik populaarsed õpilased kiusama hakkavad ja kellel tekib suhe kooli popima poisiga. Üldiselt selline tavaline värk. Kuna peategelsed mulle ei meeldinud ja ega teisedki tegelased just mu suurt sümpaatiat ei võitnud, leidsin ma siiski ühe ainsa tegelase, kes mulle meeldis ja keda paratamatult liiga vähe lavale lasti. See oli Karol Kuntseli kehastatud miss Lynch. Kui miss Lynch lavale tuli, siis need olid ainsad kohad, kus mina naerda sain. Ei suutnud ma isegi nende pooleldi paljaste poiste peale naerma hakata. Polnud seal nagu midagi naljakat. Ju ma olen siis kas liiga vana või liiga imelik, et sellisest asjast aru saada. Aga ma ei tundnud end halvasti, kui ülejäänud saal naerust rõkkas ja mina samal ajal mõtlesin, et huvitav mida nad naeravad, polnudki ju midagi naljakat.
Peale vaheaega läks asi natukene selles suhtes paremaks, et teine vaatus meeldis mulle rohkem. Võibolla seepärast, et siis oli tegemist lõpuballiga, kus tüdrukutel olid uhkemad riided seljas. Äkki need uhemad kleidid köitsid mu tähelepanu ja seepärast tundus ka teine vaatus huvitavamana. Lauludest meeldisid mulle need laulud, kus Getter ja Priit Strandberg täiesti üksidna laulsid, sest siis ma sain vähemalt sõnadest aru, millest lauldakse. Aga Uku Suvistega oleks ilmselt asi natuke parem olnud, aga ma arvan, et isegi Uku poleks seda muusikali minu jaoks päästa suutnud. Ilmselt pole midagi teha, kui selline süžee ei meeldi.

Ilmselt kui Karol Kuntselit poleks olnud, oleksin ma vaheajal teatrist ära tulnud. Pean vist hakkama vähem teatris käima, siis pole teatrile enam nii suuri nõudmisi ja ma saaksin jälle teatris koju tulla selle hea teatritundega.

Aga Grease kohta saab rohkem infot Vanemuise kodulehelt, kui kedagi huvitab. Koduleht on siin

Ilusat aprilli!

0 kommentaari:

Postita kommentaar