esmaspäev, 2. veebruar 2015

"Helisev muusika" Vanemuises

1. veebruaril 2015 Vanemuise suures majas

Foto pärineb Google otsingumootorist
Lavastaja: Ain Mäeots
Dirigent: Martin Sildos
Osades:
Birgit Õigemeel - Maria
Raivo E.Tamm - Kapten von Trapp
Karmen Puis - Abtiss
Rein Pakk - Frank (ülemteener)
Külliki Saldre - Proua Scmidt (majapidajanna)
Liisa Pulk - Liesl
Oskar Puis - Friedrich
Liisa Tämm - Louisa
Kristo Saarna - Kurt
Amanda Rebeca Padar - Brigitta
Sanna Püssa - Marta
Marian Laur - Gretl
Rasmus Kull - Rolf (kirjakandja)
Eva Püssa - Elsa Schraeder
Jaan Willem Sibul - Max Detweiler
Märt Jakobson - Härra Zeller
Riho Kütsar - Admiral von Schreiber

TEHTUD. Sel aastal juba teist korda teatrisse. Algus on paljulubav. Äkki õnnestub isegi vähemalt kord kuus teatrisse saada. Ma olen peaaegu üüberrahul sellega, et sattusin juhuse tahtel Vanemuisesse "Helisevat muusikat" vaatama. Mul oli juba ammu soov seda vaatama minna, kuid koguaeg oli muud tegemist või ei sobinud etenduse ajad või jumal teab, mis veel. Ma pean tunnistama, et looga olin iseenesest muidugi kursis, nagu ilmselt suurem osa inimestest. Varasemat versiooni, mida mängiti Linnahallis ma näinud ei ole. Minu teadmised piirduvad ainult filmiga, mida ma olen lugematul arvul kordi näinud.
Skeptiliseks tegi mind veidi see, et Birgit Õigemeel oli Maria osas. Mulle oleks meeldinud rohkem Hanna-Liina Võsa selles rollis, kuid nagu teatris selgus, siis pole see Birgit ka midagi nii halb, nagu ma arvasin. Tuleb lihtsalt oma eelarvamustest lahti lasta. Sellest ma parem kirjutama ei hakka, millest lugu räägib, sest ma usun, et pole olemas inimest, kes ei teaks, millest/kellest "Helisev muusika" räägib. Aga kes ei tea, siis kasutage abimees Google´t. Igatahes tegemist oli väga toreda etendusega. Kohati tundsin end kui väike laps, sest mingil hetkel avastasin ma end naermast siis, kui saalis ainult lapsed (võib-olla siiski ka mõni täiskasvanu) naersid. Samas leidus ka neid hetki, kus silm veidi märjemaks läks. Ma tean jah, et ma olen pehmo :). Ja see tore teatritunne tuli ka tagasi, seda pole enam nii ammu olnud. Nüüd ainult teatris käiksingi ja eelkõige vaataks mõne korraliku ooperi või opereti ära. Eile jõudis minuni avastus, et muusikalis on liiga palju rääkimist. Tahaks rohkem laulu, ilusat ooperilaulu kuulda (seega pigem ooper, kui operett). Kahju ainult, et mul Vanemuises pooled laulusõnad kaotsi lähevad ja ma pean ekraanilt inglise keelseid subtiitreid lugema. Seekord muidugi polnud hullu, sest laulud kõik teada-tuntud ja isegi peas. Kaasa sai isegi ümisetud, kuid siiski enamusi laule inglise keeles. Minu arvates kõlavad need laulud inglise keeles paremini, eriti see joodeldamise laul.
Seekord oli laval jälle mõni vana lemmik (Külliki saldre, Riho Kütsar, Jaan Willem Sibul) kui ka mõni selline, kes lemmikuks sai (Karmen Puis). Samas oli palju neid, keda seekordses koosseisus polnud, kuid keda ma oleksin suurima heameelega laval näinud (Karol Kuntsel, Raivo Adlas, Jüri Lumiste). Ma arvan, et kui ma saaksin oma unistuste koosseisus "Helisevaat muusikat" vaadata, siis ilmselt oleks elamus ikka korralik. Eriti tore oli ka stseen kus perekond Trapp lavalt ära kadus ja armee neid otsima asus. Sellega olen ma harjunud, et näitlejad parteris publiku seas ringi liiguvad, aga et ühel hetkel rõdul saksa sõjaväemundris mees patareilambiga valgust näitas, oli päris üllatav.
Kuna lugu on nii tuttav, siis seekord mul mingeid ettepanekuid pole, kuidas etendus lõppeda oleks võinud. Siiski oleks ma tahtnud kuulda Raivo E. Tamme rohkem laulmas. Näiteks Youtubes oleval videol laulab Jüri Lumiste "Edelweiss" tunduvalt rohkem, kui Raivo E. Tamm eilses etenduses. Aga ilmselt on asi ka kuigi palju näitlejate erinevas lauluoskuses. Veel oleksin mina oma kiiksuga Külliki Saldre kasvõi mõnda lühikest juppi laulma pannud. See oleks huvitav olnud. Üllatav oli jällegi Eva Püssa laulmine, ma pidin hetkeks isegi kava lahti võtma ja kontrollima, kas tegemist ikkagi on Eva Püssaga. Lapsed muidugi olid väga tublid. Mõni neist pidi vahel lausa ihuüksinda suurel laval laulma ja ma usun, et igaüks seda ei suudaks. Ja tuli välja, et Birgit oskab ka juba näidelda. Kuigi esimest korda nägin ma teda Vanemuise suvelavastuses "Peko" ja seal ta mulle ka meeldis. Need on ilmselt need eelarvamused, mis mul mõne osatäitja suhtes on. Ning Karmen Puis oskab väga hästi laulda ja mulle olekski meeldinud tedaa rohkem laulmas kuulda. Mulle tundus, et see sõnaline osa ei tulnud tal nii väga hästi välja. Aga Karmeni fänn sai minust küll. See on see sama lauluhääl, mida ma tavaliselt Vanemuises juuksuritoolis olles kuulen.
Ma pole kindel, kas asi oli selles, et mul polnud etendusele suuri lootusi või oli asi selles, et tegemist tuttava loo ning tuttavate lauludega, kuid etendus oli palju parem, kui ma oodata oskasin. Siiski mõned sõnade segiajamised ja koperdamised olid, kuid selle võib andeks anda. Igatahes minu tuju oli õhtul hea ja laulud kumisevad siiani peas....siiski küll inglise keeles.
Vanemuises on sel hooajal veel kaks etendust jäänud, seega soovitan soojalt kõigile, kes veel näinud pole ja päris muusikalivihkajad pole.

Minge teatrisse ja Te ei kahetse. Emotsioon on kindel.

0 kommentaari:

Postita kommentaar