Pilvede all. Neljas õde

Pilt pärit Forum Cinemas kodulehelt

Viimased päevad kirjutatakse igal pool filmist „Pilvede all. Neljas õde“. Et kes ikka on see neljas õde ja kes staaridest filmi esitlusele kohale tulid jne. Terve minu Facebooki sein on nende uudiste jagamist täis, lisaks erinevad auhinnamängud mille auhinnaks on piletid selle sama filmi seanssidele või siis on inimesed märkinud end kinos esilinastustel osalejaks. Nii ei olnud mingit võimalustki, et mul oleks filmi „Pilvede all. Neljas õde“ esilinastus ja kinno jõudmine saanud kahe silma vahele jääda (nagu seda on mitme teise Eesti filmiga varem juhtunud).

Kuna ma andsin endale väikese lubaduse, et sel aastal võiks rohkem kinno jõuda ja eelkõige võiks proovida paljud linastuvad Eesti filmid ära vaadata, siis tundus loogiline ka „Pilvede all. Neljas õde“ ära vaadata. Seda enam, et sarja esimest hooaega seitse aastat tagasi vaatasin ma usinasti. Siiski pean tunnistama, et minu teadmised sarja sündmustekäigust piirduvadki suures enamuses esimese hooajaga. Edasi pole ühtegi hooaega näinud, kuid siit-sealt olen mingeid fragmente seriaalist näinud. Filmi autorid lubasid aga kusagil (ei mäleta enam millises väljaandes see intervjuu ilmus) ajalehes antud intervjuus, et film ei sõltu otseselt seriaalist, sest seriaali ja filmi tegevuse vahel on möödunud palju aastaid ja film on ikkagi eraldi teos.

Nii saigi kinotee ette võetud. Olgu kohe alguses öeldud, et mingeid suuri ootusi mul ei olnud. Seega olen ma seda rohkem üllatunud, et ma ikkagi suutsin filmis pettuda. Esiteks polnud minu jaoks filmi sisu eriti tugev. Õed said teada, et neil on kusagil neljas õde veel ja otsustasid selle õe ema sünnipäevale kutsuda. Samas ei toimunud terve filmi jooksul muud mitte midagi. Õde tuli ema sünnipäevale, kohtus oma õdedega ja siis selgus paar saladust nii õest kui ka Sirjest. Kogu film oli oma sündmustekäigu poolest nagu sissejuhatus toimuvasse. Aga seda põnevat ja kaasahaaravat püanti ei olnud, millele sissejuhatust tehti. Mina vähemalt ei loeks seda neljanda õe saladust mingiks püandiks. Ja see Sirje haigus ei olnud ka üllatav kui alguses jookseb talle järgi valges kitlis tervishoiutöötaja ja oma sünnipäeval räägib ta oma matustest. Ma ikka mäletan seriaali esimesest hooajast, et kogu aeg juhtus midagi ootamatut. Ma oleks selliseid huvitavaid sündmusi filmis ka näha tahtnud.

Üleüldse oli film nii tehnilise kui sisulise poole pealt kehvasti üles ehitatud. Siin-seal on juba räägitud ka sellest, et film oli suuresti reklaam. Jah, ma saan aru, et filmi tegemine on kallis ja selleks on sponsoreid vaja. Aga äkki nt Eesti Kultuurkapital ei andnudki (ma muidugi ei tea, kas andis või mitte, aga ma nende logo ei pannud filmi tiitrites tähele) filmile seepärast raha, et filmi süžee oli nende jaoks mittemidagiütlev. Seepärast pididki tegijad ise sponsorid otsima. Sirje sünnipäeva ettevalmistustes mind isegi need sponsorite näitamised (Carmen Catering, Jardin lilled jne) ei seganud, sest need olid loogilised. Tegelikult on loogiline, et inimene sööb ka Alma kohupiima või jogurtit, kuid kui hommikusöögistseenis jääb mulle esimese asjana kaadris silma Gefiluse keefiri pakk ja selle tagant ei ilmu näitlejad kesksele kohale, vaid keefiri pakk on terve stseeni tähelepanu keskmes, siis on midagi valesti. Ma saan väga hästi aru, et tänapäeval on reklaam igal pool, kuid mind häirib see, et ma ei saa ühtegi videot ka ilma pealesunnitud reklaamita ära vaadata. Ometigi veel viis aastat tagasi ei olnud seda reklaami igalpool nii palju ja ometigi inimesed tarbisid neid asju. Ma pean ütlema, et mulle isiklikult mõjuvad need igal pool ette ronivad reklaamid vastupidiselt. Aga see selleks. Veel häiris mind see, et stseenis kus Piret Haapsalus bussilt maha astub on tal käes mantel ja kott, kuid hetk hiljem Alberti kõrval kõndides on mantel kadunud. Ja üks asi, millest ma kohe mitte kuidagi aru ei saa on see, et milleks oli filmi vaja kaasata Krista Lensin, Hilje Murel ja Merle Palmiste? Ma usun, et laevalt saabuvate inimeste näitamises oleks võinud piirduda nö massiga. Kas tõesti oli nö „tuntud“ nägusid selleks vaja, et filmile reklaami tehes panna inimesed arvama, et üks nendest kolmest kehastabki seda neljandat õde. Igatahes minu silmis oli tegemist täiesti tühja ideega. Neid asju oli veel, mis mind häirisid, aga need on juba ununenud.

Küll aga ei ole mul ununenud mõttetu sisu. Päris tihti oli mul peas idee, et kas päriselt ka on selliseid inimesi olemas. Jah, võib-olla olen mina naiivne, kuid ma ei saa aru, miks Kertu peaks Erikuga koos olema. Ma sain aru küll, et seriaali fännid naersid Eriku lausete peale meeletult, kuid no mina ei saa aru, miks see Erik niisugune olema peab. Mu meelest on ta veel entusiastlikum kui igasugused noorpoliitikud Õnne 13-s. Minu silmis täiesti õudne tegelaskuju ja ma ei saa aru, kas reaalselt ka sellised inimesed on olemas ja reaalselt nende perekonnad taluvadki neid nii? Mina oleks Kertu asemel ammu sellise hullu juurest jalga lasknud. Ja kuidas Piret nii blondiin ja sinisilmne saab olla? See kõik ei ole lihtsalt loogiline. Jah, ma saan aru, et tegemist on filmiga ja filmid ongi välja mõeldud, kuid kui tegemist pole mingi fantaasiamaailma kuuluva ulmefilmiga, siis ma eelistaksin kui filmis oleks ikka veidikenegi loogilisust. Ma tunnen, et ma ei suuda oma mõtteid ja emotsioone väga hästi kirja panna, et seda kõike kirjeldada mis minu sees filmi vaatamise ajal toimus. Aga ma lähen filmi peale mõeldes jälle närvi, et ma raiskasin peaaegu 2 tundi oma ajast sellise jama peale. Mul ausalt oli mingil hetkel keset filmi tunne, et tõuseks lihtsalt püsti ja astuks minema.

Võib-olla raskendas minu filmi nautimist ka tõsiasi, et ma pole kuue aasta jooksul toimunud sündmustega kursis. Ma saan aru, et Gunnar oli mingi Sirje mees, kes ilmselt oli heal järjel. Kuid mul puudub igasugune teadmine kes need Voltsid, Riinad, Andresed, Liinad jne olid. Ma vist õdede lastest olin ka ainult Mammust kuulnud. Seega oli üllatus, et kahe õe peale on kokku neli last. Ja kuna ma ei tea, mis seal vahepeal toimunud on, siis võib-olla polnud mul praeguseid sündmuseid ka nii huvitav jälgida. Ehk tõesti pakkus seriaali fännidele üllatust et Kertu on Erikuga koos, Piret ja Volts on lahutatud ning Gunnar on surnud. Minule need teadmised ei andnud midagi juurde ja isegi kui oleksid andnud, siis see poleks olnud see püant, mida ma filmilt oodanud oleksin. 

Ainus asi, mis mulle filmi juures meeldis olid ilusad kleidid. Nii Piret, Kertu kui Sirje kandsid enamuse ajast kleite ja need olid nii ilusad. Mul tekkis endalgi tahtmine rohkem kleite omada ja neid ka igapäevaselt kanda. Lisaks meeldis mulle Indrek Sammuli Eriku kehastamine. Kuigi see Eriku tegelaskuju on nii nõme kui veel olla saab, siis au ja kiitus Sammulile, et ta Eriku selliseks nii usutavalt mänginud on. Rita Rätsepp Sirjena on ka omamoodi. Eriti meeldis mulle veidi nipsakas ja nina püsti suhtumisega Sirje. Aga see on kõik.

Minu meelest on tegemist täiesti mõttetu filmiga. Kui eilsetel esilinastustel olid igal pool saalid puupüsti täis ja esilinastusi tehti korraga mitmes saalis, et publikut ära mahutada, siis tänasel seansil Tartu Apollo kinos oli saal pooltühi. Ma ei tea, kas see oli tingitud keskpäevasest seansist või millestki muust, aga ehk olid inimesed juba muljeid kuulnud ja otsustasid seepärast oma aega kasulikumalt kulutada. Igatahes mina soovitan seda viimast teha.