Jahihooaeg

Foto pärit Apollo Kino kodulehelt

Kui ma “Jahihooaja” treilerit nägin, siis ma sain kohe aru, et tegemist on naiste versiooniga “Klassikokkutulekust” ja kuna “Klassikokkutuleku” ükski osa mulle erilist kinoelamust ei pakkunud, siis olin kindel, et “Jahihooaega” ma vaatama ei lähe. Läks hoopis teisiti ja nii ma end filmi vaatamast leidsingi. Kindlasti ei ole ma seda meelt, et tegemist on äärmiselt õnnestunud filmiga, kuid minu jaoks oli “Jahihooaeg” veidi parem kui samas stiilis “Klassikokkutulekud”.

Eelkõige tegi filmi minu jaoks paremaks see, et peategelasteks olid kolm naist ja olles ise naine, samastusin ma mingitel puhkudel peategelastega ja seega olid nende naljad mu jaoks arusaadavamad, kui meeste naljad. Seega sain ma mõnes kohas isegi naerda ja und ei tulnud ka kordagi peale. Teadupärast “Klassikokkutuleku” esimese osa ma magasin sõna otseses mõttes maha. Otse loomulikult muutub film kohe paremaks, kui seal sulle meeldivaid tegevusi näidatakse. Nagu filmi pealkirigi viitab, siis näidatakse filmis jahil käimist. Ma ise pole jahile sattunud, kuid jahimehed ja jaht mulle meeldivad. Ja kui mul on võimalik vaadata midagi, mis jahist räägib, siis seda ma ka teen. Kuigi enamasti ma ikkagi vaatan dokumentaale, mitte komöödiat. Ka teine tegevuskoht, milleks oli Laulasmaal asuv LaSpa nime kandev spaa, oli minu jaoks tuttav ja tekitas emotsioone. Olles ise seal viibinud, tõi spaa nägemine kõik selle kohaga seotud emotsioonid meelde ja juba see oli nauditav. Lisaks kõik teiste spaade külastused, kus ma sõbrannadega meeldivalt aega olen viitnud. 

Kahjuks filmi süžee oli minu jaoks nõrk ja tegelased liiga ullikesteks tehtud. Kõige kergem on teise inimese õnnetuse üle naerda, aga kui kogu filmi vältel ühte inimest ainult kobakäpa ja ullikesena näidata, siis see pole enam absoluutselt naljakas. Selliste filmide puhul häirib mind alati see, et miks näitlejad need rollid vastu võtavad ja on nõus end selliselt alandama. Ma olen täiesti teadlik, et näitlejad hindavad head komöödiat ja hea komöödia tegemist, aga see film oli heast komöödiast kaugel. Kohati oli mul isegi saalis olles piinlik vaadata, kuidas näitlejad selliseid lollusi tegema peavad. Jah, võib-olla ühe korra oli naljakas, kui Harriet Toompere kehastatud Eva autol ei avanenud juhipoolne uks ja ta pidi kõrvalistuja uksest välja ronima. Aga kui ta juba ka pagasiluugi kaudu autost väljus, siis see polnud enam naljakas ja minul oli seda Toompere ukerdamist seal autos piinlik vaadata. Samuti jättis minu jaoks täiesti kohtlase mulje Jan Uuspõllu kehastatud kloun, kes ei suutnud ka teise täiskasvanuga rääkides korralikult oma klouni rollist välja tulla. Ma saan aru, et see peaks naljakas olema, aga minu meelest võiks film ikka veidi elu jäljendada. Või siis kui ongi soov panna üle võlli, siis teha seda täiega, et asi oleks juba absurdselt naljakas.

Kõige absurdsem stseen oli minu jaoks muidugi koera stseen. Õigele jahile omaselt oli ka siin jahil kaasas koer, kelle purjus Eva kogemata maha lasi. Kuna tegemist oli jahi korraldanud mehe koeraga, siis tahtsid naised koera hukkumist varjata ja jooksid koera surnukehaga mööda metsa ja maastikku ringi, et leida koht, kuhu surnud koer peita. Loomulikult langesid juhused kokku selliselt, et püssi kandev Eva jäi koera surnukeha kõrval koeraomanikule vahele ja koheselt oli aru saada, mis koeraga juhtunud oli. Eks see koera surnukeha vihmakeepi mässimine ja niimoodi ringi jooksmine oli veidi absurdne, kuid see, mis järgnes oli veelgi absurdsem. Omanik viis koera tagasi maja juurde ja tõmbas koeral kuuli kerest ja koer oli kenasti elavate kirjas tagasi. No millegi nii ajuvaba peale annab tulla. Ja kuidas see veel naljakas peaks olema, sellest ma ka aru ei saa, sest stseen polnud naljakas mõttes absurdne. Või siis ongi minu huumorisoon täielikult umbes, et ma heast naljast aru ei saa ja seetõttu ka filmi ei osanud nautida. Kusjuures välismaa komöödiatest ma saan ikka aru ja naeran kaasa.

Kahtlasevõitu huumor ja liiga kobad tegelased polnud ainus, mis mind filmi juures häiris. Minu jaoks oli suur küsimärk ka näitlejate valik. Ma ei taha kuidagi öelda, et Jan Uuspõld, Harriet Toompere või Mirtel Pohla ja teised kutselised näitlejad on halvad, vastupidi. Millest ma hoopis aru ei saa, on see et miks peab teiste elukutsete esindajaid näitlema panema? Filmis tegi kaasa kolm muusikut (Kaire Vilgats, Koit Toome ja Hendrik Sal-Saller), kelle osatäitmised olid küll episoodilised, aga ikkagi tekkis küsimus, et miks just nemad selle rolli jaoks parim valik olid. Näiteks Koit Toome kehastatud hotelli administraatorit oleks võinud täiesti vabalt kehastada selle hotelli päris administraator. Samas, eks pandeemia aeg on ka muusikutele raskelt mõjunud ja neilgi ole raha vaja. Mind teatrihuvilisena lihtsalt ärritab veidi see, et meil on nii palju näitlejaid ja siis valitakse ikkagi muusikud. Kusjuures mulle tundus, et Sal-Saller end oma rollis küll väga kindlalt ei tundnud ja iga kord kui kaamera teda näitas, lootsin ma, et kaamera kiirelt edasi liiguks. Mu ainus lohutus on see, et äkki mõnel näitlejal oli julgust rollist ära öelda ja seepärast asendati näitleja muusikuga.

Samas ei tahaks ma jätta muljet, et kõik Eesti filmid on kehvad. Ma olen ikka väga häid Eesti filme ka näinud. Aga eks filminduses on täpselt nii nagu igal pool mujalgi, et on väga tõsiseid oma ala fanatte, kes teevad oma tööd südamega ja tahavad vaatajatele pakkuda intellektuaalset ja kvaliteetset meelelahutust. Ja siis on alati ka need, kellel pole oma loominguga nii kõrgeid kustilisi ambitsioone ja kelle jaoks on ainus oluline asi raha ja see, et nalja saaks. Minu isiklike kriteeriumite järgi kuulub "Jahihooaeg" kahjuks sellesse viimati mainitud kategooriasse.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui absoluutselt mitte midagi teha pole, siis pärast rasket tööpäeva lõõgastumiseks film sobib. Eriti kui teile „Klassikokkutuleku“ tüüpi filmid on meeldinud. Aga kes tahab kasvõi natukene mingisugust loogikat ja esteetikat või veidi kultuursemat meelelahutust, siis parem võtke lõõgastuseks mõni korralik raamat lugemiseks või minge õue jalutama. Kes aga kindlasti soovib kinno minna, siis mina soovitan kinokavast mingi teine film valida.