2021. aasta kokkuvõte

Järjekordne aasta hakkab lõppema ja on aeg teha kokkuvõtteid. Peamiselt on need iga-aastased kokkuvõtted minu enda jaoks, kuid olen need siiski teinud avalikuks, sest äkki keegi saab minus kokkuvõttest enda järgmise aasta eesmärkide seadmise jaoks inspiratsiooni. Mina näiteks sain ühte sellist aasta kokkuvõtet lugedes inspiratsiooni, et raamatute lugemiseks eesmärke seada.

Peab tunnistama, et kuigi aasta alguses mõjutas Covid-19 veidi kultuurimaastikku, siis nii edukat kultuuriaastat polegi mul varem olnud. Eks selles saab süüdistada vaid seda, et see aasta polnud ma nii palju keskendunud tööle ja jäi rohkem aega kultuuri tarbida. Samas selle aasta üheks parimaks otsuseks oli Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusesse vabatahtlikuks minek ja praeguseks tunnen ma end seal majas juba täitsa koduselt. Seega, kui keegi teist mõtleb, et ta nägi väga minu moodi inimest pileteid kontrollimas või garderoobis riideid võtmas, siis see polnud minu kaksikõde, vaid täitsa mina. Seepärast sai ka päisesse pandud pilt, mis on sügisel enne teatrietendust kultuurikeskuses tehtud. Kuigi raamatukogu oleks ka sama hästi päisepildiks sobinud, sest seal olen ma see aasta ka väga palju aega veetnud.

Kuna peamiselt on tegemist teatriblogiga, siis alustan kokkuvõtet ka teatrist:

Eesmärk: Aasta alguses konkreetset eesmärki teatrikülastuste arvule ei seadnud. Samas on paaril viimasel aastal olnud mul alateadlik eesmärk, et vähemalt kord kuus ehk siis 12x aastas võiks teatris käia.

Tegelikkus: Päris kord kuus teatrisse ei jõudnud. Aasta algus oli ikka väga nutune. Käisin teatris korra veebruaris (Vanemuine „Niskamäe naised“) ja korra märtsis (Vanemuine „Kaalud“). Edasi tuli tükk tühja maad ja juunist alates käisin juba regulaarselt teatris. Juhtus, et vahel sattusin kuus isegi neli korda teatrisse. Lõppskooriks jäi 37 etendust ja nähtud 33 erinevat lavastust. Nähtud etenduste arv on suurem, kui nähtud lavastuste arv, sest Lutsu Teatri „Lõõtsajumalat“ käisin kolm korda vaatamas ja Tallinna Linnateatri „Balti tragöödiat“ ja Musta Kasti „Pidu katku ajal“ nägin mõlemat kaks korda.

Lisaks vaatasin aprillis veebis toimunud Kuldse Maski teatrifestivalil Russian Case, ära 10 lavastust (lavastuste kokkuvõtteid näeb SIIT) ja oktoobris toimunud noorele vaatajale mõeldud NAKS festivalil vaatasin kahte lavastust, kuid nendest ma ei kirjutanudki. Eelpoolmainitud festivalidele lisaks osalesin ka septembris toimunud Eesti Teatri festivalil Draama ning oktoobris toimunud festivalidel „Kuldne Mask Eestis“ ning Põhja- ja Baltimaade kogukonnateatri konverentsil.

Tõeliste teatrikorüfeede jaoks on minu teatrivaatamiste numbrid ikka häbiväärselt väikesed, kuid minu jaoks on see teatri mõttes vägagi edukas aasta olnud. Varasem rekord oli 32 etendust aasta jooksul ja see juhtus 2018. aastal. 2021. aastal sai etenduste arv üle löödud ja lisandusid ka veebis nähtud lavastused, mis teeb aasta vaieldamatult edukaimaks teatriaastaks.

Kõige eredam mälestus teatriaastast on Kuldse Maski festivali raames nähtud lavastus „Gorbatšov“ (lavastuse vahetuid muljeid saab lugeda SIIT). Samas iseloomustab selle aasta teatris käimisi väga paljuski logistika. Nimelt oli mul suvel suur teatrikülastuste plaan, kuid auto otsustas katki minna ja hakkas pihta rendiautode otsimine ja tuttavate teatrisse kaasa kutsumine. Suvelavastused on toredad, sest siis saab Eestit avastada, aga kui sul pole autot, siis on veidi keeruline olla ühel õhtul Viljandimaal ja järgmisel õhtul Setomaal. Eriti kui kahe õhtu vahel oleks vaja veel Tartusse tööle ka jõuda. Siinkohal suur tänu mu sõpradele ja tuttavatele, kes mind autodega mööda Eestit sõidutasid ja aitasid mul ikka teatrisse jõuda.

Kui ma teatri kohta kindlat eesmärki aasta alguses ei püstitanud, siis raamatute lugemiseks oli mul väga konkreetne eesmärk püstitatud. Nagu ma juba mainisin, siis motiveeris mind eesmärki seadma paari tuttava lugemishullu postitused 2020. aasta detsembris. Nimelt tõid nad välja mitu raamatut nad aasta jooksul lugenud on ja mulle tundus, et ma võiksin ka mingi kindla arvu endale eesmärgiks seada. Õnneks ma enam ei mäleta, mis nende numbrid olid ja ma ei saa neid endaga võrrelda, aga mulle tundub, et nende numbrid ja eesmärgid olid ikka kordades suuremad kui minul. Minu aasta 2021 kokkuvõte raamatutest on selline:

Eesmärk: Iga nädal vähemalt üks raamat läbi lugeda ehk siis aastas kokku 52 raamatut.

Tegelikkus: 90/52

Jah mõnikord juhtus, et päris ühe nädalaga raamatut läbi ei saanud, aga selle 52 raamatut sain vist loetud juba suve alguseks, kuid otsustasin ikkagi edasi lugeda. Enne jõule vaatasin, et loetud on 87 raamatut ja mõtlesin, et võiks ikka ühe ümmarguse 90 raamatut ära lugeda. Praegu on loetud täpselt 90 raamatut ja kui ma eile veel arvasin, et ehk jõuan täna ka 91. raamatu ära lugeda, siis seda vist ei jõua, sest ma andsin endale veel mõned teised lubadused, mis tuleb täna selle aastaga veel ära teha.

Vaatasin huvi pärast enda varasemate aastate lugemise statistikat ja selgub, et 2018. aastal olin endale samuti eesmärgiks seadnud 52 raamatut aastas läbi lugeda, kuid suutsin läbi lugeda ainult 35 raamatut. 2019. aastal jäi skooriks 36 raamatut ja 2020. aastal 24 raamatut. Seega on 2021. aasta olnud lugemise seisukohast sama edukas aasta kui teatri seisukohast. Kusjuures umbes 6-7 raamatut jäi mul ka poolikuks, sest ma lihtsalt ei suutnud neid lõpuni lugeda.

Kui ma peaksin kõige eredamad lugemiselamused sellest aastast välja tooma, siis mainiksin kindlasti ära Anders Hanseni „Ekraaniaju“, see raamat motiveeris mind veelgi enam raamatuid lugema ja vähem aega ekraanide taga veetma. Ilukirjandusest nautisin Lucinda Riley „Seitsme õe“ sarja, kusjuures viimane osa „Kadunud õde“ (mis tegelikult pole kõige viimane osa, sest ka kaheksas osa on autoril plaanis) oli seitsmest raamatust minu jaoks huvitavaim. Krimiraamatutest meeldis enim Joël Dicker "Tõde Harry Queberti juhtumi kohta". Selle raamatu põhjal tehtud sarja näidati Kanal 2-s ka see aasta, aga sari polnud pooltki nii hea kui raamat. Populaarteaduslikust kirjandusest jäi kõige enam meelde Bruce D. Perry ja Maia Szalavitzi "Poiss, keda kasvatati nagu koera", kus lastepsühhiaater Bruce Perry räägib kuidas lapsepõlvetraumad lapsi tulevikus mõjutavad. Kohati olid need lood väga kurvad, kuid samas oli neid ka väga põnev lugeda ja saada veidi aimu sellest kuidas aidata lastel traumadest üle saada.

Olen aeg-ajalt blogisse ka mõned sissekanded nähtud Eesti filmidest teinud. Siiski 2021. aasta oli kino osas väga kehvake:

Eesmärk: Otseselt eesmärki ei olnud.

Tegelikkus: nägin kahte filmi

Juunis käisin vaatamas "Eesti matust" ja isegi mõtlesin selle kohta arvamuse kirja panna, aga siis hakkas suveteatri hooaeg pihta ja aega polnud ning nii see postitus muudkui lükkus edasi. Lõpuks ma enam ei mäletanud, mida ma kirjutada tahtsin ja kustutasin mustandi sootuks ära. Detsembris 2021 käisin vaatamas "Jahihooaega", mis mulle kahjuks ka väga eredat elamust ei jätnud ja seega jäi kino mõtes 2021. aasta ikka väga kehvakeseks. Mul on tõsiselt kahju, et ma sellised Eesti filmid nagu „Kratt“ ja „Vee peal“ maha magasin. Loodetavasti tulevad need varsti TV-sse ja mul õnnestub neid näha, sest need tundusid päris paljulubavad olevat. Välismaa filme ei näinud ma see aasta ühtegi ja hetkel isegi ei mäleta, et mis filme ma näha oleksin tahtnud. Ohverdasin kinos käigu raamatute lugemisele ja teatris käimisele.

Kuigi mu blogi aadress on triinujakultuur, mis võiks viidata justkui sellele, et siit blogist leiab arvamusi igasuguse kultuuri kohta, kuigi tegelikkuses kirjutan ma peamiselt teatrist. Alguses isegi leidus siin mõtteid mõningate kontserdite kohta, kuid nüüdseks on need postitused kadunud, sest mingil hetkel tundus mulle et kui ma keskendun teatrile, siis ei sobi justkui oma kontserdikülastusi siin kajastada. Ka praegu ei leidu kontserdimuljete kohta postitusi, kuid aasta kokkuvõttes toon ikkagi sel aastal külastatud kontserdid välja:

Eesmärk: Eesmärki ei olnud

Tegelikkus: 4 kontserti

Ma olen kõige ebamusikaalsem inimene kogu maamunal ja seega pole kontserditel käimine väga minu esmane prioriteet olnud, sest ma tunnen, et ma ei oska kontserti nautida ja seda kuidagi enda jaoks lahti mõtestada. Nagu ma juba postituse alguses mainisin, viis tee mind sel aastal vabatahtlikuna tööle Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusesse ning oma vabatahtliku töö tõttu olen kasutanud võimalust kontserditel käia. Nii sattusingi novembris Jazzklubis toimunud jazzõhtule, kus esines Karmen Rõivasepp Kvartett. Kunagi kui ma ikka väga noor olin, siis ma unistasin, et ma oskan saksofoni mängida ja ma teeksin jazzmuusikat. See unistus ei täitunud, kuid jazzõhtu oli tore meeldetuletus, et mulle on kunagi muusika meeldinud ja võiks tihedamalt käia kontserditel. Sama tore meeldetuletus oli ka teine novembris toimunud kontsert, milleks oli võrokeelsete koorilaulude kontsert „Liigu, liigu laulukõnõ“. Laulupeod ja võro keel on mulle alati meeldinud ja kui kontserdil esitatakse uusi Uma Pido laule võro keeles, siis see on midagi minu jaoks. Mul on tõsiselt kahju, et Covid-19 tõttu oli osalevate kooride arv nii väike ja seetõttu jäi kontsert veidi lahjaks.

Seevastu pakkus tõsiselt vägeva elamuse kolmandal advendil toimunud Collegium Musicale advendikontsert. Mul käisid korralikud külmavärinad mõne laulu ajal peal ja ihukarvad tõusid püsti. Kõikidele teistele, kes on veel minusugused muusikalised paganad, soovitan soojalt Collegium Musicale kontserditele minna, kui neid enda kodukandis esinemas näete. Kõige viimasem kontserdielamus pärineb päris detsembri lõpust kui Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimus galakontsert „Aastalõpu rütmides ja säras“. Esinejateks Suured Tüdrukud ehk Kaire Vilgats ja Dagmar Oja, Trafficu solist Silver Laas ning PPA bigband Riivo Jõgi dirigeerimisel. Kogu õhtut juhtis Priit Strandberg, kes ise õhtu jooksul päris mitmel korral lauljana samuti üles astus. Kõige hämmastavam osa kontserdi juures oli, et tegelikkuses pidi bigbändi dirigendiks olema Siim Aimla ja Riivo Jõgi osalus oli kõikidele täielik üllatus. Ma ei tea, millal Riivo teada sai, et ta pidi dirigeerima, aga igatahes tegi ta seda ülihästi. Mina jälgisin terve õhtu ainult PPA bigbandi ja Riivot. Ehk oli asi nende ilusas vormiriietuses. J Aga tegelikkuses oli põhjus ikkagi nende andekuses, mis lihtsalt pani neid vaatama. Muidugi on andekad ka teised, aga neid olen ma nii palju näinud, et nende andekus polnud minu jaoks enam üllatav, aga kindel on see, et aasta sai igati nauditava punkti. 

Minul on juba uueks aastaks kultuuri puudutavad eesmärgid seatud, kuid neid ma siin veel kõva häälega välja ei tahaks hõigata. Kindel on ainult see, et kultuuri peab olema ja alati saab veelgi paremini minna.

KULTUURIROHKET UUT AASTAT!

Päris postituse lõppu toon välja kõik sel aastal nähtud lavastused ja raamatud.
 
Nähtud lavastused 2021. aastal (ajalises järjekorras):
1.      Niskamäe naised (Vanemuine)
2.      Kaalud (Vanemuine)
3.      Lõõtsajumal (Lutsu Teater)
4.      Ja kui nad surnud ei ole… (MTÜ Tähetund)
5.      Raamid (Seasaare Teater)
6.      Kalevipoja vägiteod ehk missa sööd, et sa nii tugev oled (Piip ja Tuut Teater)
7.      Unemati udujutt (Lutsu Teater)
8.      1984 (Vanemuine)
9.      Piip ja Tuut püstijalakomöödias “Loomad” (Piip ja Tuut Teater)
10. Kasuema (Emajõe Suveteater)
11. Ujuja (SKENE Katus Kunstile)
12. Pidu katku ajal (Teater Must Kast)
13. Tson Lemberi uus elu (Teater Nuutrum)
14. Suudlused (Tartu Linnateater)
15. Rokkooper Johnny (Vaiguviiul)
16. Maakas (TeMuFi)
17. Kassid (Piip ja Tuut Teater)
18. Petserimaa igatsus (Taarka Pärimusteater)
19. Vaim (Seasaare Teater)
20. Serafima+Bogdan (Tartu Uus Teater)
21. Balti tragöödia (Tallinna Linnateater)
22. Lehman Brothers (Eesti Draamateater)
23. Mängu ilu (Tartu Uus Teater)
24. Igatsuse rapsoodia (Eesti Draamateater)
25. Midagi ikka (Lavahunt)
26. Iraani konverents (Moskva Rahvaste Teater)
27. Gorbatšov (Moskva Rahvaste Teater)
28. Galilei elu (Vanemuine)
29. Lihtsalt, rõõmuks (Rakvere Teater)
30. Terror (Vanemuine)
31. Lahti lõikamata sidruni nuusutamine (SKENE Katus Kunstile)
32. Comedy Estonia sügistuur
33. Suvitusromaan (Rakvere Teater)
 
Loetud raamatud 2021. aastal (ajalises järjekorras):
1.      Merle Karusoo "Panso 100. Nii palju kui andsid koerale... I köide" 
2.      Kai Aareleid "Linnade põletamine" (näidendiraamat) 
3.      Meik Wiking "Väike lykke-raamat. Maailma kõige õnnelikuma rahva saladused"
4.      Anneli Saro ja Hedi-Liis Toome (koostajad) "Teatrielu 2019" 
5.      Merle Karusoo "Panso 100. Nii palju kui andsid koerale... II köide"
6.      Oliver Sacks "Mees, kes pidas oma naist kübaraks" 
7.      James Bowen "Tänavakass Bob" 
8.      Meik Wiking "Väike hygge-raamat. Kuidas taanlaste kombel hästi elada" 
9.      Kai Aareleid "Linnade põletamine" (romaan)
10. James Bowen "Bobi maailm" 
11. James Bowen "Kingitus Bobilt" 
12. Ingvar Villido "Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus"
13. Bernadette Fisers "Väike raamat suurest kaalulangetamisest" 
14. Jete Leo Norman "Maailm kontoris“
15. Mari-Liis Jääger, Kati Voomets, Kaija Pook, Meelika Müürsepp "Kogumispäevik" 
16. Patti Breitmann ja Connie Hatch "Kuidas süümepiinadeta "EI" öelda"
17. Sarah Knight "P*rsse, ei!" 
18. Christian Unge "Läbi tule ja vee" 
19. Shaun Bythell "Raamatukaupmehe päevik" 
20. Anne B. Ragde "Ma teen su nii õnnelikuks" 
21. Ann Cleeves "Vareselõks" 
22. Ann Cleeves "Külm maa" 
23. Lucinda Riley "Seitse õde" 
24. Jonas Jonasson "Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad" 
25. Jonas Jonasson "Saja ühe aastane, kes mõtles, et ta mõtleb liiga palju" 
26. Kaarel Veskis "Autismi olemus" 
27. Kristi Saare "Kuidas alustada investeerimisega" 
28. Sirje Endre, Kai Ellip, Ene Paaver, Margus Mikomägi, Heli Pikk, Pille-Riin Purje "Ita Ever. Lava on elu" 
29. Elo Selirand "Elu eesliinil”
30. Kaire Vilgats ja Dagmar Oja "Ilusad suured tüdrukud"
31. Lucinda Riley "Tormiõde" 
32. Toomas Toomsoo "Migreenist vabaks õige toiduga"
33. Dan Hurley "Targem. Ajuvõimekuse arendamise uus teadus"
34. Stephen, Rollnick, William R. Miller, Christopher C. Butler "Motiveeriv intervjueerimine tervishoius. Kuidas aidata patsientidel käitumist muuta."
35. Bruce D. Perry, Maia Szalavitz "Poiss, keda kasvatati nagu koera"
36. Sebastian Fitzek, Michael Tsokos "Ära lõigatud"
37. Lucinda Riley "Varjuõde"
38. Loone Ots "Minu Odessa. Minagi olin Arkaadia teel" 
39. Emmi Pesonen "Maailma kauneim sõna"
40. Jessikka Aro "Putini trollid. Tõsilood Vene infosõja rindelt"
41. Sofi Oksanen "Koertepark"
42. Ann Cleeves "Varjatud sügavused" 
43. Anders Hansen "Tugev aju. Kuidas liikumine ja treening sinu aju mõjutavad"
44. Lucinda Riley "Pärliõde"
45. Helene Moss "Cougar" (1. osa)
46. Aleksandr Barinov "Kaltsakad ja komissarid"
47. Terhi Pääskylä-Malmström "Minu Tallinn. Kalevitüdruku kroonika"
48. Susan Luitsalu "Ka naabrid nutavad" 
49. Alex Michaelides "Vaikiv patsient" 
50. Monika Peetz "Seitse päeva söömata" 
51. Ann Cleeves "Õhku haihtunud"
52. Lucinda Riley "Kuuõde"
53. Anders Hansen ja Mats Wänblad "Juuniori tugev aju“
54. Anne Veesaar ja Anneli Aasmäe-Pender "Helgi Sallo. Elulugu"
55. Joël Dicker "Tõde Harry Queberti juhtumi kohta" 
56. Lucinda Riley "Liblikatuba" 
57. Helene Moss "Cougar" (2. osa) 
58. Helene Moss "Cougar" (3. osa)
59. Robin Carr "Parimad meist"
60. Lucy Foley "Kutsutud külalised" 
61. Jo Nesbø "Lumememm" 
62. Stefano Massini "Lehman Brothers"
63. Rait Avestik "Urmas Kibuspuu. 31 aastat"
64. Miska Rantanen "Kalsarikänni. Mõnus elu Soome moodi"
65. Claire McGowan "Teine naine"
66. Janek Oblikas "Rabajooksust alastimaratonini. Miks on täna hea päev jooksmiseks"
67. Aleksandr Solženitsõn "Vähktõvekorpus"
68. Karmen Kozma "Hull. Otse ja ausalt"
69. Christian Unge "Terake tõtt" 
70. Annela Laaneots "Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks" 
71. Ingo Normet "Ujuda selles jões. Teatrikooli aabits"
72. Rait Avestik "Teatriarmastajad. Teatriharrastamisest Eestis" 
73. Jaanika Elias "Suhtesõltlasest õnnelikuks abielunaiseks"
74. Eben Alexander "Tõendid taeva olemasolu kohta. Neurokirurgi reis hauatagusesse ellu”
75. Lucinda Riley "Päikeseõde"
76. Raul Oreškin "Minu Peipsiveer"
77. Andreas Pittler "Rowan Atkinson"
78. Malin Persson Giolito "Vesiliiv"
79. Nina Lykke "Surmahaigus" 
80. Karl Pilvistu "Mooste külateater Virvendus" 
81. Lucinda Riley "Kadunud õde" 
82. Delia Owens "Kus laulavad langustid" 
83. Tauri Tallermaa "Ajulugu" 
84. Julie Andrews ja Emma Walton Hamilton "Kodus ja tööl. Mälestusi Hollywoodi aastatest" 
85. Laine Kippari "Meenutusi Tilsi Lastekodust" 
86. Heather Morris "Auschwitzi tätoveerija" 
87. Maria Lepmaa "Oled paremat väärt"
88. Pamela Maran "Eesti vanaemade lood ja salatarkused" 
89. Praskovja Nikolajevna Mošentseva "Kremli haigla saladused. Kirurgi märkmed" jukirurgiast”
90. Henry Marsh “Ära tee kahju. Lood elust, surmast ja ajukirurgiast”