esmaspäev, 28. märts 2016

Eesti teatri aastaauhinnad 2016

Nagu ilmselt kõik suuremad teatrisõbrad teavad, siis eile (27.03.2016) anti üle järjekordsed Eesti teatri aastaauhinnad. Muidugi olin mina ka seda üritust jälgimas. Sain seda rahulikult kodus teleri ees jälgida, kuigi olen siit-sealt nii naljaga pooleks kuulnud küll lauseid stiilis: "Sa ka ikka sinna teatriauhindadele oled kutsutud?". No näed, seda blogi siin võin pidada, kuid nii suur tegija ma veel ei ole, et mind nii tähtsale üritusele teatrimaailmas kutsutakse. Äkki kunagi tuleb ka see hetk (naer). Aga kodus televiisori ees oligi mugavam, sai samal ajal näksida ja diivanil vedeleda. Mis ei tähenda muidugi seda, et mul poleks oma arvamust või mõtteid üritusega seoses. 
Üldiselt olin enne teleülekande algust väga positiivselt meelestatud, sest nominatsioone vaadates oli seal päris palju lavastusi, mida ma näinud olin ja üldse oli palju, keda ma teadsin ning kellele pöialt hoida. Ilmselt see, et ma paljusid lavastusi teadsin, oli sellest et ma viimasel ajal olen sihilikult rohkem teatris käinud ja sattunud vaatama just selliseid lavastusi, mis on alles esietendunud. Ühesõnaga ma olen teatrist teadlikumaks saanud. Kahjuks pidin ma oma kauaoodatud ülekannet vaadates päris palju pettuma. Mitte nominatsioonide ja laureaatide osas, vaid ülesehituse poole pealt.
No esiteks ma vaatasin seda algust, mis oli mustvalge ja muudkui ootasin, et millal selle "Põrgupõhja uue vanapagana" näitamine juba lõpetatakse, et saaksin auhindade üleandmist vaadata. Tavaliselt mulle need erinevad vaheklipid meeldivad, kuid eile läksid need minu jaoks liiga pikaks ja igavaks. Ma saan aru, et põhimõtteliselt näidati läbi aegade populaarsemaid ja kultuslikumaid ja teatriuuenduslikumaid lavastusi, kuid minu meelest oleksid nad palju lühemad võinud olla. Ma olin suuremat osa neist koolis vaadanud ja see oli ka ilmselt ainus põhjus, miks ma neid üldse olin nõus uuesti vaatama. Mul oli nende katkenditega mingi oma seos olemas. Siiski oli mul kodus ka võimalus nende klippide ajal arvutis istuda, seega võib-olla jäi mul mõni hea nüanss nägemata. Aga ma lihtsalt ei suutnud nendele klippidele nii väga keskenuda. Ilmselt mõnele tavainimesele olid need vahekatkendid väga igavad. Ma kusjuures tean, et mõni tavainimene ka vaatab aeg-ajalt neid auhindade üleandmisi. No lihtsalt selleks, et tuntud nägusid telekast näha ja vaadata, mis neil seljas on ja kes kelle kõrval istub. Kui nüüd nende klippide juurde tagasi tulla, siis oli muidugi tore näha, milline on Eesti teater läbi aegade olnud ja kuidas on teater ajas muutunud. Siinkohal kiitus NO99 näitlejatele ja grimmeerijatele ja kostüümikunstnikule ja lavastajatele jne, sest need klipid olid jube hästi tehtud. Mul läks ikka tükk aega, enne kui ma aru sain, et need on NO99 näitlejad, mitte originaalklipid. Aga sellest hoolimata oleks võinud need veidi lühemad olla. 
Üldiselt oli minu meelest SEGADUS selle aasta teatripeo märksõnaks. Lisaks sellele, et klipid minus segadust tekitasid, jäid mulle arusaamatuks ka osad vahetekstid, mida NO99 näitlejad esitasid. Kord ilmus näitleja õige nimi ekraanile, kord mingi täiesti juhuslik nimi. Mulle oleks meeldinud, kui nad oleksid näiteks öelnud, et Kersti Kreismann meenutab ja siis oleks see jutt tulnud. Mitte, et üks noor neiu, kes kohe kindlasti mitte ei ole Kersti Kreismann räägib nagu oma elust ja siis ilmub ekraanile alla nimi Kersti Kreismann. Lisaks oli päris mitu korda näha, et nominentide näitamisega oli ka paras segadus. Sest ruumis viibis ainult üks tõstukkraana (järjekordne NO99 eriline lähenemine asjale) ja see siis pidi nominente filmima, kui nominendi nimi oli välja hõigatud. Ja vahel läks see kaamera vale inimese peale ning korduvalt oli näha, kuidas õhtujuhid siis käega inimese peale suunasid, et see on nüüd see inimene, keda praegu filmida. Täiesti arusaadav, et kõik inimesed ei tunne kõiki, isegi kui nad mõnede teiste jaoks on teatrimaailmas täiesti tuntud tegijad. Lisaks pean ma mainima, et kui mina oleksin nominent, siis mulle isiklikult küll väga ei meeldiks, et keegi minu peale näitab. Päris näpuga ei näidatud, aga siiski.
Teine häiriv asi selle inimeste peale viipamise juures oli see, et õhtujuhid pidid seal laudade vahel koguaeg ringi liikuma, et ühe laua juurest teise juurde jõuda jne. Samas oli näha, et seal saalis oli päris kitsas ja nii mitmelgi korral oli kuulda, kuidas keegi vabandas, sest ta lihtsalt kõndis kellelegi selga. Ja see, et need auhinnad sealsamas laua juures üle anti, oli ka kummaline. Minul jäi selline mulje, et näe, väga tore, et sa auhinna said, võta see ja istu kiiresti maha. Mõnel ikka lasti aitäh ka öelda. Ma nagu natukene igatsesin seda, et laureaat saab lõpuks paar sõna mikrofoni öelda, et mida ta sel hetkel tunneb. Mitte, et ma mingeid pikki tänukõnesid oleksin oodanud, aga minu meelest on need kõned alati huvitavad. Lisaks on see minu meelest ka natuke austuse moodi, kui inimene saab aitäh öelda.
Mulle jäigi ülekannet vaadates selline mulje, et ainult nominendid olidki peole kutsutud. Ise mõtlesin, et kui tavaliselt on ikka saadud kaaslane kaasa võtta, siis seekord on nii õnnetu seal üksinda istuda. Nüüdseks olen siiski Instagrami vahendusel aru saanud, et tegelikult oli teistes saalides teiste kutsutute koht. Nemad said samuti auhindade jagamist televiisorist vaadata, mitte saalist kohapealt nagu tavaliselt. Sellisel juhul olen ma vist isegi peaaegu samas seisus, sest kohapealset emotsiooni ei saanud ka teised näitlejad kätte. Okei, auhindadele järgnenud peost said nemad osa, kuid mina jäin ilma. Aga muidu oleme üsna võrdsed.
Lõpetuseks tahan öelda, et ma ootasin NO99 ka auhindade jagamisele uut vaatenurka ja selle ma ka sain. Siiski minu mõttemaailm on ilmselt nii piiratud, et ma lootsin et nad teevad auhindade jagamise samuti suures teatrisaalis ja nii nagu alati on tehtud. Sellist väljaspool piire mõtlemist ei oleks ma osanud oodata. Ma ei tea, kas ma olen ainus inimene, kelle jaoks eilne teatriauhindade jagamine tundus kuidagi kaootiline ja killustunud? Või oli asi selles, et ma vaatasin seda televiisori vahendusel ja kohal olles oli asi kordades efektsem? Mine sa tea. Mina igatahes ei jäänud selle korraldusega rahule ja kohe tundsin, et pean oma arvamuse siia blogisse kirja panema. Varasemad aastad olen väga rahul olnud ülesehitusega ja näiteks eelmise aasta auhindade jagamist Estoniast vaatan veel nüüdki vaheklippide pärast.
Laureaatide kohta ma eraldi midagi välja ei hakka tooma. Aga mul on siiralt hea meel, et Hilje Murel parima naiskõrvalosatäitja auhinna sai. Minu ideaalmaailmas oleks Ülle Kaljuste naispeaosa auhinna saanud selle sama etenduse rolli eest. Aga Marika Vaariku üle on mul ka väga hea meel. Lihtsalt neid tema etendusi pole ma näinud. Üleüldse võitsid paljud etendused, mida ma näinud pole. Ja see tekitab tahtmise neid etendusi näha. Ilmselt ka paljudel teistel, seega peaksin vist pileteid kiiremas korras hankima hakkama. Kuna Vanemuine on mu nö "koduteater" siis on hea meel, et ka nemad auhinna said. Kuigi mul on kõikide laureaatide üle hea meel ja siinkohal sooviksingi neile kõigile PALJU ÕNNE!
Ja veel, miks nii paljud nomineeritud lihtsalt ei ilmu auhindade jagamisele? Olgu ma saan aru, kui sa tõesti oled teises maailma otsas ja sul on võib-olla see pilet ammu juba ära ostetud ja üritused broneeritud. Mõned nominendid viibisid täiesti Eesti pinnal sel ajal ja lihtsalt ei ilmunud kohale. Kas see polegi nende jaoks tähtis sündmus? Kui keegi mind kunagi kusagile nomineerima peaks, siis ma oleksin raudselt kohal. Ja kui ma teaksin ette, et vot sel kuupäeval on iga aasta selline tähtis sündmus minu erialal, siis ma ei planeeriks sellele ajale mitte midagi ja ei läheks kuhugi, sest no äkki on võimalus, et ma pean sel ajal seal üritusel olema. Aga see olen mina.

Ja kui keegi eile auhindade jagamist ei vaadanud, siis seda saab järgi teha SIIN.
Väike galerii auhindade jagamiselt on Õhtulehes SIIN ja SIIN

Ja lõpetuseks toon siin välja ka tänavused laureaadid:
LAVASTUST ETTEVALMISTAVA TÖÖTAJA AUHIND
OLIVER KULPSOO – Von Krahli teatri ja vabakutseline valgustaja
Meeskonnamängija, väljakujunenud loojavaimu ja rafineeritud silmaga kunstnik, kes kaitseb Siioni lõvina oma isikupärast käekirja. Prožektoritega kirjutatud poeemi, mis tõstab lavastuse teatripõrandast lahti ning laseb tal peegelduda pilvedel ning meie südametes. Tasub meenutada, et seal kus pole valgust, on pimedus.

ETENDUST TEENINDAVA TÖÖTAJA AUHIND
MADIS KIRKMANN – valgusala juhataja (NUKU teater)
Põhjalik ja järjepidev töö NUKU teatri valgusosakonna ülesehitamisel, juhtimisel ja uuele tasemele viimisel; lisaks uuslavastuste valguskujunduste loomine ja igapäevane pühendunud töö valgusala juhataja ja valgustajana. 

HALDUS- JA ADMINISTRATIIVTÖÖTAJA AUHIND
LIINA VIRU – kirjandustoimetaja (Rahvusooper Estonia)
2015. aastal esietendunud lavastuste kavalehtede koostamise eest. 9 aastat pühendunud tööd teatri kavaraamatute ning muude teatrilooliste trükiste koostamisel ja toimetamisel. Läheneb tekstidele värske pilguga ning avab lavastusi nüansirikkalt. Liina koostatud sisukad kavad on raamaturiiuli väärilised. Ooperiteater on Liina sügav armastus, mis kajastub tema aupaklikus suhtumises kolleegidesse ning soovis publikut harida. On oma töös põhjalik, täpne ja kiire.

KRISTALLKINGAKESE AUHIND
Kahele noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest.
LAURA METS
Lavastused „45 339 km² raba“,  „Werther“, „Eedeni aed“ ja „Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid“ (kõik Endla teatris) ning „Korduma kippuvad küsimused" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias).
RAHO AADLA
Eriilmelised rollid lavastustes "Klapp" ja "Imelise otsinguil" (mõlemad Tallinna Tantsuteatris) ning otsingulised work-in-progress performance-lavastused Kanuti Gildi Saalis 2015-2016.

SALME REEGI nimeline AUHIND
Kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest.
MIRKO RAJAS – meisterlik ja kütkestav peaosa lavastuses "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" (NUKU Teater)

ANTS LAUTERI nimeline NÄITLEJAAUHIND
Välja antakse 2 auhinda, kuni 10 aastat teatritööd teinud noorele näitlejale või lavastajale. Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast arengut.
URSULA RATASEPP
Osatäitmised lavastustes "Melujanu" (Tallinna Linnateater), "sugu: N" (Vaba Lava), Õde James – „Kahtlus" (MTÜ Pikk Mari), Roberta - "Harakale haigus …“ (Tallinna Linnateater), Mari - "Kuldne Lurich" (Eesti Draamateater), Caroline Cassidy – „Kassirabal" (Tallinna Linnateater), Tatjana – "Utoopia rannik. I osa. Teekond“ (Tallinna Linnateater), Carol Conway – "Aeg ja perekond Conway" (Tallinna Linnateater), "Tallinna Linnateater laulab. Õnnelik õhtu", Erica – "Ma armastasin sakslast" (Tallinna Linnateater), Kristi – "Wargamäe Wabariik" (Tallinna Linnateater), Julia – „Romeo ja Julia“ (Emajõe Suveteater), Cordelia – „Head ööd, vend“ (Eesti Draamateater / Kanuti Gildi SAAL), Anna van Gogh – "Vincent" (Tallinna Linnateater), "Impro 3 - Punane Hanrahan" (Tallinna Linnateater), Koor – "Kuidas ma õppisin sõitma" (Tallinna Linnateater) ning filmirollid Kertu – mf „Kertu“ (Amrion) ja Kadri – mf „Vehkleja“ (Making Movies Oy / Allfilm / Kick Film).
LAURA PETERSON
Osatäitmised Jekaterina – ""Delhi" tants" (Theatrum),  Marta – Joobnud" (Theatrum), Célimēne – „Misantroop“ (Theatrum), Elizabeth – „Ring“ (MTÜ Kell Kümme), Fanny – „Tuulesaared“ (Theatrum / HEF), Naine – „Planeet“ (Theatrum), Naine – „Peeter Volkonski viimane suudlus“ (Tartu Uus Teater), Iti – „Nukitsamees“ (Vanemuine), Mara – „Maarja kuulutamine“ (Theatrum), Esmeralda – „Jumalaema kiriku kellamees“ (Emajõe Suveteater), Gädvi / Kats / väike laps – „Börs ja Börsitar“ (Ugala), Kass – „Kass, kes kõndis omapead“ (Vanemuine), Gerda – „Lumekuninganna“ (Vanemuine), Helina / Marina / Tädi – „Tühirand“ (Vanemuine), Nastenka – „Valged ööd“ (Theatrum), Monika – „Juveliiri poe ees“ (Theatrum), osatäitmine telesarjas „Klass: Elu pärast“ (ERR) ning filmiroll Erna – mf „Risttuules“ (Allfilm / Baltic Pine Films).

PRIIT PÕLDROOSI nimeline AUHIND
Teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest
ANDRES LAASIK – sisuka, rikkalikule arhiivimaterjalile toetuva, uurimuslikus laadis väljapeetud raamatu "Teatri vang. Leo Kalmeti kirjutamata elulugu" (2014) eest; samuti arvestades varasemat sisukat elulooraamatut "Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast" (2011) ning pikaajalist viljakat kriitikutegevust.

REET NEIMARI nimeline KRIITIKAAUHIND
Annab välja Eesti Teatriliidu juhatus
PILLE-RIIN PURJE – Järjepideva näitlejale pööratud tähelepanu, harvaesineva süvenemise ja põhjalikkuse eest  2015. aastal ajakirjanduses avaldatud teatriartiklites ning Tallinna Linnateatri 50-aastast  tegevust kokkuvõtvas teoses „Olla“.

NÄITLEJATE LIIDU AUHIND (Annab välja Eesti Näitlejate Liidu juhatus) - LUULE KOMISSAROV

ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND
Tunnustab erinevaid etenduskunste põimivaid lavastusi, mis oma otsingulisuses avardavad teatrikunsti väljendusvahendeid.
CABARET RHIZOME – lavastused „Otsuse anatoomia“ ja „Kuningas Oidipus“

TANTSUAUHIND
RENATE KEERD – väljakutsuvalt isikupärase koreograafilise käekirjaga jõuline kunstnikunatuur füüsilis-visuaalses teatripildis

BALLETIAUHIND
LUANA GEORG  - Tatjana lavastuses „Onegin“ (Eesti Rahvusballett)

MUUSIKAAUHIND
VELLO PÄHN – Paul Hindemithi ooperi „Cardillac“ ja Richard Straussi ooperi „Arabella“ kontsertetenduse kõrgetasemelise muusikalise teostuse eest (Rahvusooper Estonia)

MUUSIKAAUHIND
RAUNO ELP – ooperi „Cardillac“ nimiosalise rolli jõulise ja veenva lahendamise eest (Rahvusooper Estonia)

NATALIE MEI nimeline AUHIND
Antakse muusikalavastuse kõrgetasemelise kujunduse esiletõstmiseks.
MAARJA MEERU – isikupärase värvilahendusega kunstilise terviku loomise eest mastaapse lavapildi ja karakteersete kostüümide kaudu Georges Bizet’ ooperile „Carmen“ (Vanemuise teater).

MUUSIKALISE KUJUNDUSE AUHIND
Mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava originaalmuusika või muusikalise kujunduse eest draamalavastuses.
ARDO RAN VARRES
Originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest lavastusele "Krabat" (Tallinna Linnateater).

MUUSIKALISE KUJUNDUSE AUHIND
Mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava originaalmuusika või muusikalise kujunduse eest draamalavastuses.
HELENA TULVE
Originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest lavastusele „“Delhi“ tants“ (Theatrum).

KUNSTNIKU AUHIND
ILLIMAR VIHMAR – kujundus lavastustele „Laulud halli mere äärest“, „Romeo ja Julia“ (mõlemad Eesti Draamateater) ning „45 339 km² raba“ (Endla Teater)

NAISKÕRVALOSATÄITJA AUHIND
HILJE MUREL – Glorie lavastuses „Grace ja Glorie“ (Sundown Entertainment), Dorine lavastuses „Tartuffe“ (Eesti Draamateater) ja osatäitmine lavastuses „sugu: N“ (Vaba Lava).

MEESKÕRVALOSATÄITJA AUHIND
INDREK SAMMUL – Cléante lavastuses „Tartuffe“ ja osatäitmised lavastuses „Kaart ja territoorium“ (mõlemad Eesti Draamateater)

NAISPEAOSATÄITJA AUHIND
MARIKA VAARIK – nimiosa lavastuses „Savisaar“ ja osatäitmine lavastuses „El Dorado: klounide hävitusretk“ (mõlemad Teater NO99)

MEESPEAOSATÄITJA AUHIND
JAAK PRINTS – osatäitmine lavastuses „Kodumaa karjed“ (Teater NO99)

LAVASTAJA AUHIND
ARTJOM GAREJEV – lavastus „Vaenlane“ (Vene Teater)

TEATRIKUNSTI ERIAUHIND (Annab välja Eesti Teatriliidu juhatus) -
Lavastaja-kunstnik ENE-LIIS SEMPER, kuraator EERO EPNER, näitlejad REA LEST, JÖRGEN LIIK, HELENA PRUULI, JARMO REHA ja SIMEONI SUNDJA ning näitejuht TIIT OJASOO (kõik Teater NO99)
ja produtsent MARET KUKKUR (Eesti Lavastuskunstnike Liit).
Innovatiivse lähenemise eest teatrikunstile – Praha kvadriennaali peaauhinna Kuldne Kaarik pälvinud lavastusprojekti „Ühtne Eesti” eest.

0 kommentaari:

Postita kommentaar