kolmapäev, 13. aprill 2016

Ooperifantoom

8. aprill 2016 Vanemuise Suures majas

Pilt pärit Vanemuise koduleheküljelt. Pildi autor Iir Hermeliin
Lavastaja: Georg Malvius
Mängisid:
Koit Toome - Ooperifantoom
Maria Listra - Cristine Daae
Kalle Sepp - Raoul (Chagny vikont)
jt


Oi kui ammu mul tekkis tahtmine seda muusikali näha. Aastaid tagasi sattusin puhtjuhuslikult Youtubest Nightwish´i laulu "Panthom of the Opera" kuulma. Peale seda oli see mu lemmiklaul ja ma olin kindel, et kunagi ma seda muusikali ka näen. Seega võite te vaid arvata kui õnnelik ma olin, kui selgus et Vanemuine toob selle maailmakuulsa muusikali lavale. Ilmselt polnud ma ainus, kes seda muusikali pikisilmi ootas, sest koguaeg kui ma pileteid üritasin osta, olid kõik piletid välja müüdud. No ja piletihind oli ka päris krõbe ikka. Mingil imekombel õnnestus mul Piletisaju ajal endale sooduspilet hankida, seda küll alles rõdu kolmandasse ritta, aga parem ikka kui mitte midagi. Nüüd on minu süda rahul, sest "Ooperifantoom" on nähtud.
Teatrisse läksin ilma eriliste ootusteta. Ma olen varem juba kirjutanud, et Vanemuise muusikalid ei ole kohe kindlasti mitte nii heal tasemel, kui mujal maailmas. Samas pole need ka täielik ajaraiskamine. Siiski olen kuulnud siit-sealt, et osad inimesed lihtsalt põhimõtte pärast ei käi Vanemuises maailmakuulsaid muusikale vaatamas, sest originaal Broadwayl või mõnes teises maailmakuulsas muusikaliteatris on kordades parem. Võimalik, kuid mulle sobivad ka Vanemuise lavastused. Vähemalt on tekst eesti keeles, sest sageli on mul tekstist aru saamisega raskusi isegi eesti keeles, rääkimata siis inglise keelsest tekstist. Samas mine sa tea, ehk välismaal lauldakse nii, et tekstist on võimalik paremini aru saada. 
Ma arvan, et suurem osa inimestest on "Ooperifantoomist" kuulnud ja teavad, millest lugu räägib. Seega ma väga pikalt sellel ei peatu. Lühidalt öeldes on tegu Pariisi ooperimajas elava erakuga, kes armub noorde lauljannasse ja soovib temaga abielluda ning koos ooperimaja keldrisse elama asuda. Kuna ooperifantoom on erak sel põhjusel, et tema nägu on moondunud, siis pole kaunis ja noor lauljanna sellest muidugi vaimustuses. Kui tõesti leidub inimesi, kes sellest loost midagi ei tea, kuid tahaksid rohkem teada, siis ma soovitan Vanemuisesse (või siis mõnda välismaisesse muusikaliteatrisse) minna ja muusikali vaadata. Või kui teile meeldib rohkem raamatuid lugeda, siis võite lugeda Gaston Leroux´i romaani "Ooperikummitus", mis on "Ooperifantoomi" muusikali aluseks. 
Muusikali lavastajaks on kogenud muusikalilavastaja Georg Malvius, kes suudab vist kõik inimesed panna seda tegema, mida tema tahab et nad teeksid. Vähemalt mulle jääb selline mulje, sest ma ei oska nähtud etenduse põhjal ühegi osalise kallal norida. jah, osad tegelased meeldisid mulle vähem, kui teised, sest mulle lihtsalt osad näitlejad/lauljad meeldivad teistest vähem ja paratamatult nende rollid mulle nii palju ei meeldinud. Õigem oleks öelda, et mulle lihtsalt tundub, et mõningad tegelased tahavad natuke rohkem esineda ja keeravad ise nalja viluks asja rohkem üle võlli, kui vaja oleks. Aga see selleks. Kindlasti on üheks muusikali õnnestumise eelduseks ka see, et teatud asjad on lavastajale ja teatrile muusikali lavastamise õiguse andmisega ette kirjutatud. 
Kuigi 2012. aastal allkirjastatud leping andis Vanemuisele võimaluse tuua välja "Ooperifantoomi" uuslavastuse, siis ma olen veendunud, et osad asjad on lihtsalt sellised mis peavad igal pool samad olema. Näiteks ooperifantoomi nägu kattev valge mask, või ooperimaja võimas lühter või ohtralt treppe. Seega pole nagu Vanemuise lavastusele midagi ette heita. Tegelased jooksid pidevalt mööda treppe ringi ja üsna sageli võis tegelasi üsna kõrgel lae all näha (nii treppidel liikumas, kui ka praktiliselt õhus hõljumas). Lisaks nägi palju eriefekte nii suitsu, paugu kui ka pürotehnika näol. Kui siia lisada veel ilusad smokingutes mehed ja uhketes ballikleitides naised, balletishow, head laulud ja võimas orkester, siis poelgi nagu paremat asja olemas.
Ma pean siiski tunnistama, et hoolimata sellest, et lavakujundus oli võimas ja kõik paistis paigas olevat ja ma isegi olin nõus seda kallist piletihinda maksma, siis minu jaoks jäi midagi ikkagi puudu. Nimelt leian ma, et Vanemuise lava oli ikkagi natuke liiga väike. Kogu see võimas lavakujundus oli minu arvates veidi liiga kokku surutud ja ma oleks veel massiivsemaid dekoratsioone tahtnud. Minu viga on ka see, et kui mulle originaallaulud meeldivad, siis on mind eesti keelsetee lauludega raske võluda. Pealegi on minu meelest Youtubes ringlevad erinevad versioonid lauludest palju võimsamad ja kaasahaaravamad kui need, mida ma teatris kuulsin. Mis mulle küll Vanemuises meeldis, oli see et neil oli luba kasutada suure sümfooniaorkestri arranžeeringut. Minu meelest oli sümfooniaorkester kõige võimsam osa muusikalist. Eriti need pingetpakkuvad kohad olid mu lemmikud. Mulle lihtsalt meeldib kui kõik on võimas. Kahjuks minu jaoks jäid lauljate hääled liiga vaikseteks ja dramaatilisust oli hääles vähe. 
Siiski pean ma tunnistama, et Vanemuises nähtud muusikalidest on peale "Evita" mulle kõige rohkem just "Ooperifantoom" meeldinud. Igati võimas elamus, aga kuna mul on suurusehullustus, siis mina oleks seda võimsat vaatemängu veelgi rohkem võimendanud. Üldiselt ma arvan, et inimesed ei pea pettuma, sest laval toimub üsna palju. Kui ma nüüd enda mõõdupuu järgi võtan, siis ma suutsin isegi oma argimõtted välja lülitada ja sain nautida teatrimaagia sündi. Ma ilmselt ei olnud ainus, sest isegi meestele paistis meeldivat. Vähemalt minu ümber olevad mehed vaatasid kohati lausa ammulisui laval toimuvat või siis ehmatasid paukude peale ikka korralikult. 

Elamus on kõigile garanteeritud!

Sel hooajal on "Ooperifantoomi" võimalik näha veel vaid Tallinnas Nordea Kontserdimajas 15., 16., 17. aprillil ja 27., 28., 29. mail. Kusjuures kõikidele etendustele on veel pileteid. Seega tasub kiirustada. 

Rohkem infot Vanemuise koduleheküljelt SIIT

0 kommentaari:

Postita kommentaar