Raamatud 2024: September

Kui tavaliselt on september selline kuu, kus ma jõuan rohkem lugeda, sest mul on puhkus ja ilmad on täpselt sellised, et raamatuga saab mõnusalt puhkust sisustada, siis sel korral jäi raamatute lugemine tagaplaanile. Nimelt tegin septembri alguses teoks oma kauaaegse unistuse Šotimaa reisist ja seega kogu puhkuse aeg läks kas viimasteks reisiettevalmistusteks või reisil olekuks. Mul oli küll raamat reisil kaasas, aga ma ei võtnud seda isegi mitte kordagi lahti. Ja nagu allpool olevast postitusest on näha, siis lugemisnimekiri sai reisist üsna tugeva mõjutuse.

1. Ingrid Eomois "Minu Malta" - Hakkasin seda raamatut lugema lihtsalt sel põhjusel, et käisin Šotimaal reisil koos selle raamatu autori pojaga ja kuna PJ rääkis, et ta on kuulus ja temast on raamatus terve peatükk, siis tahtsin seda lugeda. Iseenesest pole mul kunagi olnud huvi Maltale minna, aga peale raamatu läbi lugemist see huvi tekkis. Minu meelest on raamat igati huvitavalt kirjutatud. Lisaks enda elulistele seikadele räägib Ingrid Eomois giidile kohaselt ka väga palju Malta ajalugu, mis mulle praegu isegi huvitav tundus (arvestades seda, et ma pole kunagi eriline ajaloo huviline olnud). Eks muidugi oli omajagu tore ka oma väikese reisikaaslase PJ elu kohta rohkem teada saada, aga see polnud põhiline. Soovitan kindlasti raamatut reisihuvilistele ja nendele, kes Maltat külastada tahavad.

2. Marion Jõepera "Minu Šotimaa. Süda seljakotis" - Ma pean tunnistama, et mul isegi ei tulnud enne Šotimaa reisi mõtessegi, et vaadata kas "minu" sarjas on vastav raamat olemas või mitte. Küll aga teadsid teisel reisil viibijad rääkida, et selline raamat on olemas ja nii ma peale reisi selle raamatu endale lugemiseks laenutasingi. Pean siiski tõdema et minu Šotimaa on Marion Jõepera omast veidi erinev, sest tema rääkis peamiselt mägedes matkamisest ja viski joomisest. Kohati oli neid looduskirjeldusi keeruline lugeda, kuigi olles ise Šotimaal käinud ja mõndasid raamatus mainitud paikasid külastanud, sain siiski aru, millest räägitakse, aga ikkagi oli keeruline. Üldiselt oleks mulle rohkem meeldinud üleüldist Šotimaa eluolu kirjeldust lugeda. Kes mägedes matkamise huvilised on, siis nendele võiks see raamat suurepärane lugemine olla. Eks ma muidugi sain ka mõningaid mõtteid, kuhu edaspidi veel minna, aga üleüldiselt lootsin ma sellest raamatust vist rohkem kui raamat mulle pakkuda suutis. Tundub, et kõige enam häiris mind autori kirjastiil, sest raamatut oli kohati raske lugeda ja minu jaoks ei tekkinud raamatu lugemisega samasuguseid „ohhooo, sinna tahaks minna ja seda tahaks kogeda“ elamusi nagu teiste reisiraamatute puhul.

3. Ester Laansalu "Minu Kreeka" - Tundub, et ma olen reisiraamatute lugemise tuhinas. Vaatasin veidi Kreeka kultuurireise ja kuna paljud kultuurireisid külastavad ka teatriajaloost olulisi kohti, siis hakkasin veidi rohkem Kreeka vastu huvi tundma. Kuna Kreeka on soe riik ja mina pigem soojust ei armasta, siis pole Kreeka kunagi minu unistuste reisisihtkoht olnud, aga tundub et nüüd on see muutunud. Ester Laansalu on üks Germalo reiside giididest ja kirjutab oma raamatus lisaks Kreeka elule ka veidi sellast mis temaga reisidel juhtunud on, sest eks giidid näevad reisidel kordades rohkem ka ebameeldivaid asju, kui tavareisijad. Ma ei oskagi öelda, kas mulle meeldis Kreeka või Laansalu juhtumised, aga temaga tahaks Kreekasse minna küll. Peab tõdema, et ta oskab väga hästi kirjutada ka ja ma ahmisin raamatu sisuliselt korraga endale sisse. Oleks kohe läinud lennupileteid hankima, kui töö ja elu seda võimaldaksid. Kindlasti tuleb raamat reisile minnes kaasa võtta, kuna raamatus on sisuliselt klassikalise Kreeka toidukoha menüü eesti keelde tõlgitud ja sellega on reisil hea vaadata, mida tellida. Igatahes, kes head reisiraamatut tahab, siis seda raamatut soovitan küll lugeda.

4. Gerda Kordemets "Nagu võilill tuules. Jüri Vlassovi kuldne elu trioga ja triota" - Reisiraamatutele vahelduseks sattus mõni eluloo raamat ka kätte. Ma ei pea end suureks Jüri Vlassovi või Kuldse Trio fänniks, kuid eks mõned Kuldse Trio laulud on mulle teatud ajal nalja pakkunud ja päris meele järgi olnud. Seega mõtlesin, et oleks huvitav Jüri Vlassovi elu kohta rohkem teada saada. Mulle meeldis see, et kui tavaliselt räägivad eluloo raamatutes teised inimesed raamatu peakangelasest, siis selle raamatu puhul oli Jüri Vlassovi enda jutt kõige suuremas kirjas ja nö juhtpositsioonil. Teiste kirjeldused ning ajakirjandusest välja võetud info oli palju väiksemas kirjas. Nagu pealkirigi ütleb, siis raamat jagunes kaheks osaks  - esimeses osas räägitakse Vlassovi elust enne Kuldse Trio aega ja teises juba Kuldse Trio aegadest. Iseenesest oli raamat huvitav, sest minu jaoks oli nt üllatus see, et Vlassov ja Smeljanski nii väga hästi läbi ei saanudki. No ja kuna ma tegelikult Jüri Vlassovi elust (ja ka Kuldse Trio elust) midagi väga ei teadnud, siis sai silmaringi avardada küll ja veel. Samas eks nende elulooraamatutega on alati see mure, et saad inimeste kohta teada ka võib-olla neid fakte, mida enda iidoli (mitte, et Vlassov mu iidol oleks, aga nii üleüldises mõttes) kohta parema meelega teada ei tahaks. 

5. Lasse Lønnebotin "Vendade vägi" - Ma seda raamatut päris elulooks ei nimetaks, aga veidi sinna suunda läheb ta küll. Raamatus räägivad Norra laskesuusatajad, vennad Bø-d sellest kuidas nad laskesuusatamiseni jõudsid ja milline on nende teekond medaliteni olnud. Kui teleriekraanilt võib tunduda, et medalid tulevad lihtsalt, siis sageli on ka pealtnäha lihtsate võitude taga palju tööd ja keerulised taktikamängud. Raamat keskendub peamiselt spordile kuid veidi antakse ülevaadet ka sellest milline on vendade päritolupere ja kuidas nad oma praeguste kaaslastega kokku said. Loomulikult ei puudu raamatust ka vendade omavahelised suhted ja kuidas nad sellega rahul on, et tegelevad sama spordialaga ning on teineteise konkurendid. Mulle selles mõttes raamat meeldis, et kui teleri vahendusel laskesuusatamist vaadata, siis võib tunduda, et tegemist on ülbete sportlastega, aga raamat lubab lugejal ka nende inimlikumat poolt näha. Kindlasti kõikidel laskesuusahuvilistel on raamatut enne uut hooaega huvitav lugeda. Mina igatahes ootan nüüd erilise huviga uut hooaega, et võistlusi hoopis teise pilguga vaadata.