See raamatupostitus on nüüd küll täielik häbi. Vähemalt minu jaoks, sest kolme kuuga sai läbi loetud viis raamatut (tavaliselt oleks see vähemalt ühe kuu raamatute kogus).
1. Daniel Hurst "Arsti lesk" - Ma tean, et tegemist on triloogia teise osaga, kuid kuna esimene osa on igalt poolt välja laenutatud, siis otsustasin, et mitte midagi ei juhtu kui ma alustan teisest osast. Eks nüüd ole selle võrra lihtsalt esimest osa igavam lugeda, sest paljud keerdkäigud on teises raamatus juba lahti seletatud, mis muidu oleks ilmselt esimest raamatut lugedes üllatusena tulnud. Kannatas lugeda, aga mul jäi juba see raamat venima ja kuidagi ei tahtnud lugemine edeneda, sest raamat lihtsalt ei haaranud kaasa. Ehk olen liiga palju Daniel Hursti raamatuid juba lugenud, et tema stiil ei üllata enam. Kuigi raamatu lõpp läks juba huvitavaks ja mõtlesin, et nüüd on vaja kolmas osa ka kohe läbi lugeda.
2. Gabrielle Zevin "Homme, homme, homme" - Juhtusin selle raamatu kohta kiidusõnu nägema internetis ja otsustasin ise ka lugeda. Kuidagi jäi mulle meelde, et raamat räägib muusika loomisest. Tegelikult rääkis arvutimängude loomisest. Ja ma tean väga vähe arvutimängudest, seega paljud nimed ja terminid olid mulle võõrad ning seetõttu raamat minu jaoks väga kaasahaarav ei olnud. Kuigi lugu sellest kuidas erinevasse majanduslikku klassi kuuluvad poiss ja tüdruk läbi elu sõbrad on ja ehk isegi teineteist armastavad (aga seda teineteisele tunnistada ei taha), oli päris nauditav. Kellele arvutimängud ja kogu see maailm huvi pakuvad, siis kindlasti neile meeldib see raamat rohkem kui mulle.
3. Ülo Russak "Andrus Ansip. Lastelastele" - Ammu polnud ühtegi elulugu lugenud. Ja kuigi see on ehk ebapopulaarne arvamus, siis omal ajal oli Andrus Ansip vaieldamatult mu lemmikpoliitik. Tegelikult oleks vist praegu ka, aga ta pole enam ise poliitikas nii aktiivne (selelst on muidugi kahju, sest nüüd saaksin lõpuks tartlasena ka tema poolt hääletada). Seega teadsin, et tahan tema raamatut lugeda. See pole päris klassikaline elulugu, vaid pigem lood lastelastele, kus Ansip kirjeldab mida ta elus teinud on ja arutleb erinevate sündmuste mõju üle Eesti poliitikas. Kuigi mulle meeldis see osa raamatust rohkem, kus ta kirjeldas oma elu enne poliitikuks saamist, siis oli huvitav lugeda ka seda, miks ta mingid poliitilised otsused omal ajal vastu võttis ja millised olid tagajärjed. Lisaks rääkis Ansip ka oma perest ja enda spordiharjumustest. Isegi kui keegi tema poliitilist karjääri millekski ei pea, siis raamatut võiks ikka lugeda, saab parema ülevaate sellest, miks ta nii mõnedki ebapopulaarsed otsused vastu võttis. Ühtlasi on muljetavaldav kui hea sportlane ta on juba nooruspõlvest alates olnud.
4. Daniel Hurst "Arsti armuke" - Kui juba teine osa sai loetud, ja emal juhtus kolmas osa olema raamatukogust laenutatud, siis tuli see ka mul läbi lugeda. Ma pean tunnistama, et see raamat edenes väga kiiresti, aga pigem sundisin end lugema. Kuigi sündmused olid teised, siis esimene pool kordas väga palju teise raamatu sündmusi ja selliseid üllatavaid keerdkäike väga ei olnud. Lõpus neid muidugi tuli, aga need olid minu jaoks pigem etteaimatavad ja seetõttu polnud raamat eriti huvitav lugemine.
5. Veevi Hõrak "Haigla väikelinnas" - Sain selle raamatu kingituseks. Raamatus räägib Võrus asuva Lõuna-Eesti Haigla pikaaegne õde Veevi Hõrak sellest kuidas ta õeks sai ja milline kogu see haiglaelu nõukogude aja lõpust kuni tänapäevani on olnud. Kuna raamat on õhuke, siis lugesin selle läbi enam-vähem tunniga. Aga teades Veevit, siis raamat oli mulle huvitav. Peamiselt seetõttu, et paljuski mainiti raamatus ka mulle tuttavaid nimesid (naersin kolleegidele, et ma olen ka nii vana, et tean neid arste kes töötamist alustasid 80ndatel). Lisaks oli hämmastav lugeda, kui tubli üks inimene olnud on ja kui palju vaeva näinud, et end välismaal koolitada. Praegu on see iseenesest mõistetav, et võtad interneti lahti ja õpid mida iganes või suhtled kellega iganes. Aga kuidas Veevi nt soome keele ära õppis, et minna soome õppima diabeedihaige käsitlust. Müts maha. Ilmselt pakubki raamat huvi ainult väiksele sihtgrupile, kelleks on õed ja ilmselt rohkem Lõuna-Eesti õed.
0 kommentaari:
Postita kommentaar