Läbikäidav magamistuba

 18. märtsil 2026 Põlva Kultuurikeskuses

Seda postitust kirjutades tasub meeles pidada, et ma olen komöödiate suhtes vägagi kriitiline. Ja kui ühte lavastust reklaamitakse kui kelmikat suhtekomöödiat, siis peab tunnistama, et ma olin lavastuse suhtes vägagi skeptiline. Aga siis kuulsin siit-sealt, et tegemist on väga hea asjaga ja see pole üldse nii labane ja halb kui kõik need teised komöödiad, millega enamasti Komöödiateater ringreisil käib. Seega muutusin ka mina optimistlikumaks, et äkki tõesti saan teatrit nautida ja ühtlasi ka korraliku kõhutäie naerda.

Kahjuks see lootus ei täitunud. Natukene lootsin ka seda, et kui tekst ei paku mulle midagi, siis ehk saan näitlejate mängu ja lavastuse ülesehitust nautida. Nimelt on kogu lavastuse meeskond Lätist ja seega saaks justkui vaadata Läti teatrit eesti keeles. Lavastuse on kirjutanud Läti näitleja Ivo Martinsons, kes on ühtlasi ka lavastuse kunstnik ja kostüümikunstnik ning lavastanud on selle Läti Kunstiteatri (Dailes teātris) üks juhtivaid näitlejaid Imants Strads. Minu jaoks jäi lavastus siiski kunstiliselt igavaks ning tegevus ja tekst olid suuresti etteaimatavad. Seega ei pakkunud laval toimuv ka erilist naerulusti.

Kusjuures, mulle tundus et ka ülejäänud saal polnud pidevalt kõht kõveras. Jah vahepeal küll naerdi, aga mitte nii palju kui mõne teise komöödia puhul. Ehk võib teha järelduse, et lätlastel ja eestlastel on erinev huumorimeel, sest minusuguseid oli veel ja mõned inimesed otsustasid vaheajal isegi lahkuda. Nagu selliste komöödiate puhul tavaks on saanud, käib kogu tegevus kahe abielupaari ümber, kes hakkavad üksteisele valetama, et mitte vahele jääda. Lõpuks lähevad valed absurdseks ja see peakski siis publikule naljakas olema. Mina olin seda tüüpi komöödiate liiga palju näinud — kõik tundus liiga etteaimatav ja üllatusmoment puudus. Paaris kohas muigasin, aga tõelist kõhutõmmet see ei tekitanud.

Peaosas olevad näitlejad — Franz Malmsten, Ingrid Margus, Kaisa Selde ning Ragnar Uustal ja Martin Kork — annavad endast parima. Kuulutuses lubatakse, et kaasa teevad Eestis armastatud näitlejad, ja tõsi, mõned nimesid publik tunneb televisioonitööde tõttu paremini. Mulle meeldis

kõige rohkem Martin Kork: tema roll tundus mitmekülgsem ja ettearvamatum. Teised näitlejad jäid minu jaoks veidi ühetooniliseks. Lavapilt on klassikaline magamistoa-komöödia: peeglid, uksed, eksitused — mõned lavakujunduse lahendused toimivad, aga neid ei ole piisavalt, et asendada nõrka teksti. Üks väheseid plusspunkte on vaatusete jaotuse idee: esimene vaatus keskendub ühe abielupaari vaatenurgale ja teine kolib sündmustiku teise abielupaari koju — see annaks hea võimaluse perspektiivide mänguks, mida lavastus kohati ka kasutab. Kuid kokkuvõttes jääb publikule pakutav naerukogus tagasihoidlikuks ning dramaturgiliselt ja lavastuslikult tundub teos veidi pealiskaudne.

Soovitus: kui otsite kerget ja ennustatavat õhtut, võib see lavastus sobida; kui aga loodate teravamat huumorit ja üllatusi, soovitaksin valida midagi muud. Vot selline lühike postitus siis sel korral. Lavastus ise ka pikk ei olnud: 50 minutit esimene vaatus, 20 minutit vaheaega ja 45 minutit teine vaatus, seega pikka juttu siit tulla ei saagi.

Autor, lavastus- ja kostüümikunstnik: Ivo Martinsons (Läti)
Lavastaja: Imants Strads (Läti)
Laval:
Kaisa Selde
Ingrid Margus
Ragnar Uustal
Martin Kork
Franz Malmsten