Raamatud 2024: oktoober

Endale tundus, et oktoober oli lugemise mõttes tagasihoidlik kuu ja tegelikult oleks tahtnud palju rohkem lugeda, aga aega ei olnud. Peamiselt polnud aega seetõttu, et töö juures hakkas kõndimise väljakutse ja kogu see aeg, mille ma muidu veetsin diivanil raamatut tulgedes, tuli nüüd õues kõndides mööda saata. Siiski viis raamatut on pigem hea tulemus, eriti kui arvestada seda, et teatrisse sattusin ka sel kuul täpselt viis korda, mis on ka päris arvestatav tulemus. Põhiliselt lugesin see kuu põnevikke ja krimkasid, ning lõpetuseks sattus üks peaaegu reisiraamat ka sekka. Eks Oktoober olegi selline õuduste kuu, kus põnevikud ja krimkad igati asjakohane lugemine on.

1. Kristen Perrin "Kuidas lahendada omaenda mõrva?" - See raamat sattus mulle pooljuhuslikult maal ema pool olles näppu. Kuigi valikus oli ka teisi krimipõnevikke, otsustasin selle raamatu valida just pealkirja tõttu. Tegelikult ma ei kahetse seda valikut üldse, sest raamatu lugemine edenes kiiresti ja sain raamatu ühe päevaga läbi loetud. Raamat räägib vanaprouast, kes 17-aastasena saab ennustuse, et ühel päeval ta mõrvatakse ja kuna tol hetkel noor neiu võtab seda ennustust väga tõsiselt, kahtlustab ta kogu oma elu jooksul oma mõrvas kõiki. Kuni ühel hetkel ongi proua mõrvatud ja tema surma hakkab lahendama tema vennatütre tütar. Minu jaoks oli raamatus piisavalt põnevust, kuid samas oli raamat kirjutatud ladusalt ja kohati humoorikalt. Nagu selliste raamatute puhul alati, proovisin ka sel korral mõrvarit ära arvata, aga mõned süžee keerdkäigud olid nii ettearvamatud, et mõrvarit mina arvata ei suutnud. Soovitan lugeda kõikidel neil, kellele sellised lihtsamad krimiraamatud meeldivad. Kõhedusjudinaid raamatut lugedes peale ei tule, aga minu meelest täiesti nauditava lugemiselamuse saab küll.

2. Anthony Horowitz "Lause on surm" - Tegemist on teise osaga Horowitzi krimiraamatute sarjast, kus peategelaseks tema ise koos detektiiv Hawthornega. Kui esimene osa mulle täitsa meeldis, siis selle raamatu lugemine venis kohe väga. Minu jaoks ei edenenud raamatu algus kohe kuidagi ja sundisin end lugema. Lõpp läks juba veidi huvitavamaks, aga ikka mitte nii huvitavaks, et raamatut käest ei suudaks panna. Kui  väga aus olla, siis minu meelest kipuvad Midsomeri mõrvad ka venima ja eks ole nendegi süžee Horowitzi kirjutatud. Ju pole tema stiil lihtsalt minu maitse. Kuigi seda peab küll tunnistama, et ta suudab päris korralikult jälgi segada ja mõrvari ära arvamine pole üldse lihtne. Lisaks pakub selle seeria puhul lõbu ka ära arvamine, et kui palju raamatust on tegelikkus ja kui palju fantaasia, sest kuna Horowitz on ennast tegelaseks kirjutanud, siis võib eeldada et teatud faktid ja tegelased tema päris elust on ka siia raamatusse jõudnud. 

3. Daniel Hurst "The Perfect Nurse" - See vist on täiesti esimene ingliskeelne juturaamat, mille ma olen ühe hooga läbi lugenud. Tellisin raamatu suvel, sest mõtlesin et täitsa huvitav oleks lugeda põnevikku, milles tegelaseks õde. Kui seni on kõik minu ingliskeelsete juturaamatute lugemise katsetused luhtunud, sest aju lihtsalt ei suuda piisavalt palju keskenduda, läks sel korral raamatu lugemine ludinal. Kohati tundus alguses, et kus see põnevus on, aga siis hakkas juhtuma. Lõpuks juhtus nii palju, et kõik sündmused, mis alguses tundusid täiesti normaalsed, keerati üllatuslikult ümber. Ja siis hakkas ikka juhtuma nii palju, et lugu võttis peaaegu igal leheküljel uued ootamatud pöörded. Kuna selle autori arsti seeria raamatuid on eesti keelde tõlgitud, loodan ma et ühel päeval saab ka õe seeria raamatuid eesti keeles lugeda. Kes inglise keelt valdab, siis soovitan lugeda.

4. Daniel Hurst "The Nurse's Lie" - See raamat oli mul tegelikult Šotimaa reisil kaasas, aga õnneks või kahjuks oli reisil nii palju tegemist, et raamatu lugemiseni ma ei jõudnudki. Õnneks seetõttu, et eelmine raamat "The Perfect Nurse" on tegelikult sarja esimene raamat ja nüüd oli teist raamatut palju parem lugeda, kui eellugu teada oli. Tehniliselt oleks seda raamatut saanud ka ilma esimese osata lugeda, sest kõige olulisem osa eelmises raamatus juhtunust, tuuakse siin ka välja, aga tervikpildi mõttes oli praegune järjestus parem. Kuigi raamatu tutvustuses lubati üllatuslikku sisupööret, siis mina sellest raamatust seda ei leidnud. Esimeses osas oli neid ootamatuid sisupöördeid ikka rohkem. Siin polnud minu meelest ka nii palju põnevust, sest suuresti tegeleti esimeses osas toimunud kuritegude varjamisega ja kogu põnevus oli nendega seotud. Natukene oli uut sisuliini ka sees, aga see oli üsna etteaimatav. Seega mulle meeldis esimene osa rohkem.

5. Laura-Liisa Klaas "Mugavuspagulase päevaraamat" - Raamat jäi mulle Apollo sooduskampaania ajal silma ja ostsin selle ära. Tegemist on päeviku vormis raamatuga, milles Eestist Ühendkuningriiki kolinud Laura enda elust ja olust kirjutab. Mulle meeldis raamat peamiselt seetõttu, et kuigi algselt reisis Laura koos oma kaksikõega Suurbritanniasse, siis raamatus kajastab ta oma edasist teekonda Suurpritanniast Iirimaale ja sealt Šotimaale. Eriti meeldisis mulle need Šotimaa osad kõige rohkem sest huvitav oli lugeda mida kohalik inimene (kui inimene on juba pikka aega samas riigis elanud, siis võib juba teda kohalikuks nimetada küll) arvab nendest turistilõksudest, mida ma alles hiljuti vaatamas käisin ja mis mulle suure elamuse pakkusid. Tegelikult raamatu lugemine tekitas veelgi suurema soovi omal käel Šotimaale minna, et saaks kõik need ägedad kohad ka ära vaadata kuhu ehk nii palju turiste ei satu. Tegemist pole siiski päris reisiraamatuga, seega ilmselt sobib lugemiseks neile, kes tahavad ühe välismaale elama kolinud eestlanna mõtteid lähemalt tundma saada.