Raamatud: September 2025

Viimaste kuude jooksul olen lugenud mitmeid erinevaid raamatuid – nii krimi- kui ka armastusromaane, tõestisündinud lugusid kui ka muinasjutulisemaid teoseid. Mõned neist pakkusid mõnusat ajaviidet, teised jätsid mind üsna ükskõikseks, kuid iga raamat andis midagi – olgu see siis äratundmisrõõm, kerge pettumus või soov kunagi taas mõne koha või loo juurde tagasi pöörduda.

1. Claudia Carroll "Armastuse algoritm"
Väga kerge ajaviiteromaan, mis sobib eelkõige neile, kes on kunagi ise tutvumisportaalidest armastust otsinud. Raamatu peategelane tegelebki just sellega – ta püüab leida sobivat kaaslast tutvumisportaali kaudu. Kuna ideaalset partnerit pole seni leidnud, kuid kohtinguid on aastate jooksul kogunenud küllaga, otsustab ta luua rakenduse, mis põhineb armastuse algoritmil. Rakendus saab kiiresti populaarseks, samuti selle looja Iris, kes on seni olnud üksi nii armastuses kui ka muudes eluvaldkondades. Minu meelest oli see küllaltki keskpärane ja sisult üsna mittemidagiütlev raamat.

2. Annika Prangli "Minu Prangli"
Selle raamatu lugemiseks võiks juba ainuüksi piisav põhjus olla see, et teos räägib Prangli saarest ja autor kannab saarega sama perekonnanime – ju tal siis mingi seos Prangliga tõesti on. Kas ja kuidas on autori nimi saarega seotud, saab igaüks raamatust ise teada. Mina võtsin raamatu kätte, sest olen kunagi just selle blogi tõttu Pranglil käinud. Ei imestaks, kui see oli seesama autor, kes mind tookord saarele teatrietendusele kutsus. Enne etendust jõudsin saarel ka ringi vaadata, mistõttu oli nüüd huvitav raamatust selle koha kohta rohkem teada saada ning oma mälestusi taaselustada. Soovitan seda teost kõigile, kes on Pranglil käinud või hindavad teisi “Minu”-sarja raamatuid.

3. Fredrik Backman "Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust"
Mina pole Fredrik Backmani fenomenist siiani aru saanud – tema raamatud pole minus erilist muljet jätnud. Selle teose ostsin Varraku soodusmüügi ajal, lootes, et tuleb hea lugemine. Algus tundus veniv ja segane. Raamat räägib seitsmeaastasest tüdrukust, kes veedab palju aega oma vanaemaga. Vanaema ei paista just eriti mõistlik olevat – ta mõtleb koolikiusu all kannatavale lapselapsele välja igasuguseid seiklusi ja muinasjutte. Minu jaoks muutus raamat huvitavamaks alles siis, kui vanaema oli surnud ja tüdruk pidi suhtlema naabritega, et edastada neile vanaema kirjutatud vabandused. Mind häiris siiski see, et loos oli liiga palju väljamõeldisi. Näiteks oleksin tahtnud raamatu lõpus teada saada, kes või mis see Vorsk õigupoolest oli. Muinasjutulised osad olid minu jaoks liig keerulised. Mulle meeldivad pigem realistlikud lood, mitte sellised, kus korteris elab üksildane mutantkoer.

4. Anu Raud "Hea karjane"
Olen seda raamatut juba pikemat aega lugeda tahtnud, sest Anu Rauda ja tema vaipasid teavad ilmselt kõik käsitööhuvilised – ja võib-olla isegi need, kes käsitööga ei tegele. Ootasin, et raamat räägib tema käsitööteest ja maaelust, kuid peamiselt keskendub teos hoopis loomadele, kellega tal elu jooksul kokkupuuteid on olnud. Hea, kiire lugemine ning üsna helge ja südamlik raamat.

5. Ann Cleeves "Harbour Street"
Tahtsin vahelduseks lugeda mõnda kriminaalromaani. Vera Stanhope’i sarja raamatud meeldivad mulle, sest tänu telesarjale suudan tegelasi ja keskkonda paremini ette kujutada. See konkreetne teos ei erinenud oluliselt teistest sama sarja raamatutest – haarav ja kiire lugemine. Mõrvarit ei suutnud ma raamatu lõpuni ära arvata. Soovitan neile, kellele meeldivad muhedad krimilood, kus ei keskenduta liigselt vägivallale ega psühholoogilisele pimedusele.

6. Susan Mallery "Suvine raamatuklubi"
Romantiline romaan kahest sõbrannast, kes on mõlemad läbi elanud lahutuse ja kelle elus ei paista hetkel ühtki meest silmapiiril. Nad ei usu, et võiksid veel kunagi armuda – kuni nende ellu ilmuvad mehed, kes nende südame võidavad. Algab suvine armastuslugu. Tegemist on lihtsa ja tüüpilise armastusromaaniga, mida võib ajaviiteks lugeda. Kirjanduslikku elamust see siiski ei paku. Lisaks oli raamatusse sattunud üsna palju grammatikavigu, mis häirisid lugemiselamust.

7. Donna Ashcroft "Väike Cornwalli maja"
Valisin selle raamatu pealkirja põhjal. Viimasel ajal olen kuulnud palju jutte sellest, kuidas inimesed armuvad Cornwalli just raamatute kaudu – lootsin, et ka see teos suudab seda tunnet edasi anda. Paraku pidin pettuma. Tegu on tavalise armastusromaaniga, mille tegevus toimub väikeses Cornwalli külakeses. Nagu sellistes lugudes sageli, kolib peategelane – noor naine suurst linnast (seekord Londonist) – maale. Kuigi ta on otsustanud, et ei armu, leiab ta loomulikult oma elu armastuse. Loos ei puudu ka väikesed takistused, mis armastuse teele satuvad. Väga lihtne ja kerge ajaviitelugemine, ent erilist emotsiooni see raamat minus ei tekitanud.

Kui sul on mõne eelpool välja toodud raamatuga oma kogemus või tahad midagi soovitada, siis olen rõõmuga valmis mõtteid vahetama. Ja nagu ikka – head lugemist ja uusi avastusi järgmiste kaante vahel!