Sellest tuleb ilmselt üks väga pikk postitus, sest kuidagi on nii läinud et ma olen kolme suvekuu jooksul päris palju raamatuid suutnud ära lugeda. Eks ühelt poolt aitas see ka kaasa, et augusti keskel algas mul puhkus ja siis oli aega lugeda. Samas vaatasin, et 20-st suve jooksul loetud raamatust ainult 6 on loetud puhkuse ajal.
1.
B. A. Paris "Vang" - Ostsin selle
raamatu et see reisile kaasa võtta. Peamiselt ostsin raamatu seetõttu, et
tegemist on psühholoogilise põnevikuga ja seega pigem hea kerge
ajaviitelugemine, et ei peaks lugedes väga oma pead vaevama. Raamatu lugemiseni
konverentsil ma muidugi ei jõudnudki (tegelikult ei hakanud raamatut kaasa
võtmagi, sest sain aru, et konverentsipäevad on pikad ja õhtul lugeda ilmselt
ei viitsi). Kuna vahepealsete kuudega on lugemisharjumus unarusse vajunud, siis
algus venis, sest lugemisele keskenduda oli üsna keeruline. Eks see raamatu
sissejuhatus kippus ka venima. Umbes poole raamatu peal läks juba huvitavamaks
ja lõpp kiskus nii huvitavaks, et kui raamat läbi sai, siis oleks tahtnud järge
edasi lugeda. Minu hinnangul on tegemist väga hea põnevikuga, kus esmapilgul
tunduvad sündmused täiesti ühte suunda minevat ja siis pööratakse kõik pea
peale. Ning paari lehekülje pärast tuleb uus ja ettenägematu pööre ja nii kuni
lõpuni välja. Kes veel lugenud ei ole, siis kõikidele põnevike austajatele
soovitan.
2.
Jonas Jonasson "Algot, Anna Stina ja õnnistatud samakas" -
Kuigi esimesed Jonas Jonassoni raamatud mulle meeldisid, siis viimased raamatud
enam nii palju meeldinud pole. Kuigi tegelased on erinevad, siis mingid
sündmused ja lugude ülesehitus on ettearvatavad ja see võtab lugemiselt
naudingu ära. Ometigi loen ma jälle tema uut raamatut. Sel korral ei toimu
tegevus tänapäeval, vaid 19. sajandi Rootsis. Veidi on see sarnane sama ajastu
olukorraga Eestis, kus mõisnikud talupoegi kurnasid. Sarnaselt eelmistele
raamatutele, saavad siin juhuse tahtel kokku erinevad inimesed - trükkal, tema tütar, seakasvataja poeg,
vangis olnud inglane ja lõbutüdruk. Saatuse tahtel hakkavad nad koos elama ja
toimetama ning nende teele satub erinevaid sekeldusi, mida nad lahendama
asuvad. Sel korral siiski midagi väga üleloomulikku ei juhtu ja pigem on kõik
otsused hästi kaalutletud ning seetõttu õnnestub vaesel seakasvataja pojal
raamatu lõpuks rikkaks saada. Kuidas, seda saate siis teada, kui raamatut
loete. Üsna mõnus ajaviitelugemine. Ja nagu pealkirjast näha võib, siis
raamatus on palju samakaga tegemist.
3.
Liz Kelly "See raamat on odavam kui teraapia" -
Eks ma olen aeg-ajalt mõelnud et peaks psühholoogi juurde teraapiasse minema
(see pole tänapäeval üldse enam häbiasi ja kes teab, mis salajased probleemid
ja mustrid mu käitumist juhtida võivad). Ometigi pole ma selleni veel jõudnud
ja nüüd jäi raamatukogus käies selline raamat silma. Tundus peaaegu sama
alternatiivina, peab tunnistama, et raamat päris terapeuti ei asenda. Küll aga
saab raamatust hea ülevaate sellest, millega peaks vaimse tervise murede korral
esmajärjekorras tegelema (nt kahjustavate mustrite ära tundmine ja neile
piiride kehtestamine, kuidas luua häid suhteid, tulla toime leinaga jne).
Ühesõnaga annab raamat lühikese ülevaate peamistest probleemidest, millega
inimesed silmitsi seisavad ja ka esmased vaimse tervise esmaabi nipid saab
raamatust kätte. Raamat oli mõnusalt humoorikas võtmes kirjutatud ka, seega oli
seda niisama ajaviiteks ka mõnus lugeda. Kellel päris teraapiat vaja on, siis
raamat kindlasti seda ei asenda.
4.
B.A. Paris "Külaline" - Olen selle
autori mitmeid teisi raamatuid ka lugenud ja mulle täitsa tema kirjutamisstiil
meeldib. Raamat oli selliselt kirjutatud, et alguses tundus lugu täiesti süütu
ja tavaline, aga mida rohkem raamat lõpu poole jõudis, seda kriminaalsemaks asi
kiskus. Lõpp oli päris üllatav, vähemalt minu jaoks. Eks raamat oli selliselt
kirjutatud, et järjest rohkem hakkas erinevate tegelaste vahel omavahelisi
seoseid ja suhteid välja joonistuma ja see lubas peaaegu kõiki kuriteos
kahtlustada (aga mitte päris mõrvarit). Põnevike austajatele kindlasti üsna
lihtne ja mõnus ajaviitelugemine.
5.
Daniel Hurst "Puhkemaja" -
Jätkuvalt ootan seda hetke, kuni raamatukogust saaksin selle autori raamatu
"Arsti naine" laenutada. Seni siis tuleb selle autori kõiki teisi
eesti keeles ilmunud teoseid lugeda. Sel korral toimub tegevus Šotimaal asuvas
luksuslikus puhkemajas ja sündmused keeratakse raamatus ikka korralikult pea
peale. Natukene jäi raamat minu jaoks igavaks ja kippus lugemine venima (isegi
lõpp ei olnud nii kaasakiskuv, et oleks edasi lugema kutsunud). Minu hinnangul
need seeriad, mida ma lugenud olen sellelt autorilt, on senini põnevamad
tundunud kui käesolev raamat. Kuigi ega ma ei tea, äkki tuleb sellele raamatule
ka järg, sest sündmused lõppesid küll selliselt, et vabalt annaks sinna teise
osa mingist teisest perspektiivist juurde kirjutada. Kuna mulle raamat erilist
lugemiselamust ei pakkunud, siis pigem teistele ka soovitada ei tahaks.
6.
B. A. Paris "Dilemma" - See raamat
meeldis mulle veelgi rohkem kui sama autori eelmine raamat, mida ma lugesin.
Kohati läksin loosse nii sisse, et kuna ma olin ka ise äsja lendamas käinud,
hakkasin raamatus toimunud sündmusi osaliselt tõelisteks pidama. Umbes nii, et
keegi tuttavatest rääkis seda lugu, milles raamatus räägiti. Raamat selles
mõttes päris klassikaline krimiraamat pole, et kedagi raamatus otseselt ära ei
tapeta. Kuigi surm on raamatus esindatud. Pigem räägib raamat psühholoogilises
võtmes, kuidas mees ja naine varjavad mõlemad teineteise eest saladust ja
kuidas neil on dilemma, et kas ja millal teineteisele oma saladust jagada.
Ütleme nii, et abielupaari suhted on viimaste hetkedeni veel üsna haprad. Aga
vähemalt selles, kes surma saab, olin ma kogu raamatu jooksul üsna veendunud,
kuigi autor on üritanud tekstiga nii palju keerutada, et lugejat valejälgedele
juhtida. Põnevike fännidele julgen lugemiseks soovitada.
7.
Aivar Kull "Lembit Eelmäe" -
Vahelduseks põnevikele lootsin midagi tõsisemat lugeda. Küll aga jäi mul see
kahe silma vahele, et tegemist oli põhimõtteliselt rolliportreedega. Ma
haarasin raamatu kätte teadmises, et tegemist on näitleja Lembit Eelmäe
elulooga. Natukene sain sellest raamatust näitleja kohta ka teada, aga pigem
oli raamatu eesmärk ikka näidata millised oli Lembit Eelmäe kõige olulisemad
rollid ja mida toonane kriitika tema kohta arvas. Mulle oleks klassikaline
elulugu rohkem meeldinud, kus oleks näitleja elu kohta ka midagi teada
saanud.
8.
Bob Proctor "Sündinud rikkaks" -
Haarasin raamatu Selverist mingi soodusmüügi ajal kaasa. Alguses tundub, et
raamat on täiesti tavaline rikkaks saamise õpik - räägitakse millise
suhtumisega rikkaks saab ja kuidas raha peab liikumises olema kogu aeg jne.
Tüüpiliselt sisaldab raamat ka harjutusi, mis igasugustele õpikutele ja
käsiraamatutele iseloomulikud in. Autor lubab, et kui kõik harjutused
korralikult kaasa teha, siis saavadki kõik lugejad rikkaks. Tundus liiga hea,
et tõsi olla. Samas esimese paari peatüki teemad tundusid tõesti huvitavad ja
loogilised ning üritasin harjutusi kaasa teha. Aga siis tulid minu jaoks veidi
abstraktsemad peatükid, mis rääkisid umbes sellest, et kui sa jumalasse usud,
siis jumal annab sulle piisavalt raha ja nii kaugele ma oma uskumisega ei
suutnud minna ja raamatu tõsiseltvõetavus veidi vähenes minu jaoks. Seega
seda raamatut klassikalise finantsvabaduse saavutamiseks ma lugeda pigem ei
soovita.
9.
Hando Sinisalu "Lühike õpetus B2B turundusest ja müügist" -
Otsustasin lisaks ilukirjandusele veidi ka tarkust koguda. Mõtlesin, et raamat
annab hea ja lühikese ülevaate turundusest ja müügist, ehk siis just täpselt
see, mida mul vaja on. Iseenesest andiski, aga see oli mõeldud firmajuhtidele,
et nad ka turundusest midagi teada saaksid. Ja B2B tähendab sellist turundust
kus turundus toimub ühelt firmalt teisele (ehk siis teenuseid pakuvad ka firmad
firmadele) ja mul väikese tegijana pole selles maailmas hetkel veel midagi
teha. Seega jäi raamat veidi minu jaoks oma teemade poolest kaugeks. Kuigi
internetimaailmas tuleb iga turundusoskus ainult kasuks ja tore oli tõdeda, et
ma juba tean turnudusest päris palju.
10.
TJ Klune "Kusagil kaugel mere taga" -
Kui ma esimese osa läbi lugesin, siis peale seda oli mul küll tunne, et ma seda
seeriat enam edasi ei loe. Tundus, et selline fantaasiakirjandus pole ikka
päris minu maitse. Aga nüüd käisin raamatukogus, raamat jäi silma ja nii ma ta
kaasa haarasin. Olen lugenud arvamusi, et paljudele teine osa ei meeldi nii
palju kui esimene. Ma ei tea, mul teise osa lugemine läks palju lihtsamalt. Kui
sellest mööda vaadata, et tegelased on müütilised olendid (fööniks,
lumeinimene, aiapäkapikk, metshaldjas jne), siis tegelikult nende varjus räägib
autor ühiskondlikult valusatest teemadest. Eelkõige sellest kuidas ühiskond ja
valitsus piiravad seksuaalvähemuste õigusi. Kuigi raamatus on ka
seksuaalvähemused kajastatud, viidatakse siiski nende probleemidele sellega et
müütilisi olendeid diskrimieneritakse. Ma võtsin selle osa teadmiseks, kuid
lugesin raamatut ikka nagu fantaasiakirjandust. Kellele selline fantaasia asi
meeldib, siis neile igati mõnus ajaviitekirjandus, kus natukene ühiskondlikke
teemasid ka sisse peidetud.
11.
Allan Dib "LEAN-turundus. Rohkem müügikontakte. Suurem kasum. Vähe
turundust" - Otsustasin, et tahan
end turunduse ja ärinduse vallas veidi harida. Kõige lihtsam teekond tundus
raamatutest alustada. Kuigi raamat räägib turundusest, tundus see veidi nagu
tavaline eneseabiõpik, milles räägitakse kuidas end inimesena paremini nähtavaks
teha. Samas sai sealt päris häid nõuandeid turunduse kohta ka. Keda teema
huvitab, siis alustuseks kindlasti hea lugemine. Päris alustuseks ehk tuleks
siiski enne selgeks teha, mida see LEAN-turundus tähendab, sest seda väga
otsesõnu raamatus lahti ei seletata ja ilma selle teadmiseta on ehk veidi
keeruline raamatu sisu täielikult mõista.
12.
David Epstein "Haare. Miks laiem haare spetsialiseerunud maailmas eelise
annab" - Raamatu pealkirja järgi olid
mul raamatule suured lootused ja ootused. Peamiselt lootsin, et raamat annab
autori pilgu läbi praktilisi näpunäiteid kuidas enda haaret laiendada.
Reaalsuses oli raamat väga paljude teadustööde koondtulemus, mida illustreerisid
mitmed näited erinevatest valdkondadest. Põhiline, mille raamatut lugedes
endale meelde jätsin, oli see et kunagi pole liiga hilja oma südant kuulata ja
midagi uut õppida või teha. Isegi siis kui meile tundub, et oleme oma noortest
kolleegidest või kaasõppuritest maha jäänud, annavad meie senised elukogemused
meile laiemad oskused, mille abil probleemidele loovalt läheneda. Iseenesest
põnev lugemine, aga kohati olid lõigud liiga pikad ja seega pidi palju
süvenema. Mitte, et mul süvenemise vastu midagi oleks, aga pikki lõike
teadusteksti lugeda on üsna kurnav. Kellel teema vastu huvi on ja selline
poolteaduslik sisu meeldib, siis neile kindlasti soovitan.
13.
Lilli Luuk "Ööema" - Ma enam ei
mäleta, kui pikalt see raamat mul lugemise soovinimekirjas oli. Olin igalt
poolt nii palju kiidusõnu kuulnud, et tahtsin kindlasti ise ka lugeda. Kui
mulle öeldakse, et tegemist on romaaniga, siis ma üldiselt ootan midagi
armastusega seotut ja midagi ilusat ning helget. Aga eestlaste jaoks on hea
romaan selline, kus on võimalikult palju sügiseselt halli uttu mattunud sood ja
porist metsateed kirjeldatud. Tegevustik toimub ka läbi mitmete aegade ja
kohati jäid mulle mõned kohad selgusetuks, et kes kuidas ikka suri ja kuidas
kõik asjad omavahel seotud. Tavaliselt mind need ajahüpped ei häiri, aga sel korral
oli kuidagi raske terviklikku lugu kokku panna nende ajahüpete tõttu. Peamine
tegevus toimub II Maailmasõja ajal ja ega sellest midagi ilusat kirjutada pole.
Ikka eestlaste valu, vaev ja kannatused. Ma ausalt ootasin midagi helgemat.
Lugemise ajal mõtlesin mitu korda, et see raamat on sama sünge nagu Kivirähki
"Rehepapi" järgi tehtud film. Aga kuna raamatut kiidetakse, siis
ilmselgelt meile eestlastele selline asi meeldibki.
14.
Kristina Ohlsson "Pantvangid"
– See peaks olema autori neljas romaan sarjast kus Fredrika Bergmann Rootsis
kuritegusid lahendab. Mulle on kõik selle sarja eelnevad raamatud ka meeldinud.
Kuigi mõrvu on palju ja need on sageli üsna võikad. Selles raamatus otseselt
mõrvu nii palju ei olnudki, aga kaalul on sadade inimeste elud. Sel korral
keskendub raamat terrorismile ja Rootsist New Yorki suunduv lennuk on
terroristide käsutuses. Rootsi võimudel tuleb juhtum lahendada, et päästa
lennukis olevate inimeste elu. Kaasatakse muidugi ka Ameerika valitsus ja FBI.
Minu meelest on see raamat täpselt selline nagu mingid FBI tööd käsitlevad
sarjad või filmid. Ma kujutan ette, et sellest raamatust saaks väga hea filmi
teha. Mulle väga meeldis ja ma juba ootan järgmist raamatut sellest sarjast.
15.
Kristi Suppi "Ettevõtlus. Õpik-käsiraamat"
– See oli jälle üks nendest raamatutest, mille ma võtsin, et turunduse ja
ettevõtluse kohta rohkem teada saada. Tegelikult kasutatakse õpikut koolides
majandusõpetuse õpetamisel. Igati hea raamat, mis teeb puust ja punaseks mis
vahe on deebetil ja kreeditil, mis on bruto ja mis on neto. Tahaks öelda, et
kõik alustavad ettevõtjad võiksid seda raamatut lugeda, kuid minu meelest oli
raamat mõneti päris hirmutav. Just selles osas, et kas see ettevõtlus ikka on
nii lihtne nagu paljud seda üritavad näidata. Need pikad leheküljed
raamatupidamisest tundusid veel ekstra keerulised.
16.
Mattias Edvardsson "Head naabrid" – Tegemist
on Rootsi põnevikuga. Kohe loo alguses satub raamatu peategelase naine rattaga
liiklusõnnetusse. Edasine raamat kulgebki kahe paralleelina. Erinevad tegelased
räägivad mis nendega juhtus enne õnnetust ja mis pärast õnnetust. Nii antakse
lugejale ettekujutus sellest, mis ühes väikeses bullerbylikus elamurajoonis
tegelikult toimub. Loo jutustamise jooksul viiakse lugeja mõteteni, et juhuslik
autoavarii polnudki äkki lihtsalt õnnetus, vaid tegemist oli tahtliku
otsasõiduga. Jääb ainult küsimus, kes tegelikult autot juhtis. Jällegi põnevike
austajatele hea ajaviitelugemine, kuigi põnevust väga palju ei olnud.
17.
Taylor Jenkins Reid "Evelyn Hugo seitse abikaasat"
– Sellest raamatust olin jälle internetis väga palju kuulnud. Otseselt mul
mingit soovi seda raamatut lugeda ei olnud, aga raamatukogus käies jäi see
riiulil silma ja mõtlesin, et loen siis ka raamatu läbi. Minu hinnangul on see
raamat kõige klassikalisem ajaviitekirjandus. Päris palju räägib armastusest.
Aga kuna peategelane on kunagine Hollywoodi kuulsus, siis annab raamat ka väga
hea ülevaate sellest, milline on kuulsuste elu. Kes veel lugenud ei ole ja
lihtsat ajaviitekirjandust otsib, siis soovitan.
18.
Christoffer Holst "Külmad valged talveööd"
– Hästi lihtne krimilugu. Selles mõttes lihtne, et raamatu on väikes ja saab
kiiresti läbi loetud. Mingit suurt mõrva ka ei toimunud, kuigi surmasid ikka
on. Ma vist võtsin raamatu raamatukogust ainult seetõttu, et see rääkis talvest
ja lumest ja jõuludest. No ja siis väike mõrvade põnevus ka veel sinna juurde. Nii
palju oli siiski põnevust raamatus, et sündmuseid üritati keerutada ja esitada
selliselt, et lugeja kohe tapjat ära ei tuvastaks. Ajaviiteks sobis lugeda, aga
väga erilist lugemiselamust ma siiski ei saanud.
19.
Ali McNamara "Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood"
– Põnevike ja krimiraamatute vahele tahtsin ühte ilusat armastuslugu ka lugeda.
Kuigi peamiselt valisin raamatukogust selle raamatu välja pealkirja järgi. Ja
eks ilus pastelsetes toonides kaanepilt aitas ka kaasa. Selline ilus helesinine
unistus. Käsitööpoest muidugi on tegevus üsna kaugel ja rohkem keskendub raamat
üleloomulikele sündmustele, mis ühte käsitöö ja ühte kunstipoodi seovad.
Natukene nagu loeks ka krimiraamatut, kus peategelased üritavad kunagist lugu
ära lahendada. No ja armastust on ka. Minu hinnangul on tegemist kõige ehtsama
armastusromaaniga. Kellele selline kirjandus meeldib, siis on see suurepärane
ajaviite lugemine.
20. Mark Edwards "Nad tulid, et jääda" – See raamat on segu põnevikust ja klassikalisest inglise muhekrimist. Eelkõige on tegemist põnevikuga, kuid kui inglise muhekrimis kasutatakse mõrvades palju mürgitamist, siis see raamat näitab seda poolt kuidas mürgitamine täpselt toimub. Kuigi autor lubab, et mõned faktid on raamatus ära muudetud, et keegi ei saaks seda raamatut mürgitamise õpikuna kasutada. Põhimõtteliselt räägib raamat täiesti tavalisest Londoni noormehest, kes armub ja abiellub ning saab hiljem endale väga hullumeelse suguvõsa kaela. Raamatut lugedes oli üsna lihtne endal ka neid sugulasi vihkama hakata. Mõrvu on palju ja mida raamatu lõpu poole, seda ootamatumaks sündmused muutuvad. Algus minu jaoks ei tahtnud edeneda, aga lõpp läks väga põnevaks. Põnevike austajatele kindlasti hea ajaviitekirjandus.
0 kommentaari:
Postita kommentaar