Raamatud 2025: veebruar

Jaanuar oli lugemise osas väga edukas. Lootsin, et veebruar tuleb ka edukas, mitte küll nii edukas kui jaanuar, aga edukam kui tavalised neli raamatut kuus. Aga siis tuli elu vahele ja lugemiseks justkui aega eriti ei olnudki. Õnneks sain oma tavalise miinimumnormi ära loetud. Suuresti tänu sellele, et olin nädal aega haiguslehel ja päeva esimeses pooles oli nii hea olla, et sain raamatuga diivanil aega veeta.

1. Lucinda Riley "Mõrvad Fleat House'is" – See on vist esimene krimiraamat, mille Lucinda Riley kirjutanud on. Tegelikult on raamatu avaldanud Riley poeg ja see põhineb 2006. aastal kirjutatud käsikirjal. Raamatu sündmused toimuvad Inglismaal poiste internaatkoolis, kus esmapilgul õnnetusjuhtumi tagajärel sureb üks kooli õpilastest. Hiljem lisandub kummalisi surmasid veelgi. Iseenesest oli huvitav lugemine, ja kuigi raamatu lõpus oli mõrvar üsna ilmselge, siis kogu raamatu vältel sai ikka väga erinevaid tegelasi mõrvariks peetud. Kellele krimiraamatud meeldivad, siis hea ajaviitelugemine, aga midagi psühholoogiliselt põnevat või ootamatut raamatus ei juhtu.

2. Sara Gruen "Vee piiril" – Ma ei tea, kuidas see raamat minuni jõudis. Tähendab, tean et ma valisin selle raamatu raamatukogust välja, aga kus ma seda raamatu nime kuulsin, et seda raamatukogust otsida oskasin, ma ei tea. Igatahes toimub raamatu tegevus Šotimaal kuulsa Loch Nessi ümbruses ja seal kandis käisin ma sügisel reisil, seega kohad olid tuttavad. See muutis raamatu lugemise palju huvitavamaks, kuigi tegevus toimus II Maailmasõja ajal. Tegemist on romaaniga, milles põimuvad sõjategevus, armastus ja Šotimaa legendaarsed müüdid. Ajaviiteks hea lugemine, aga kui ma neid paikasid külastanud ei oleks, siis ilmselt oleks lugemine minu jaoks veidi igavaks jäänud.

3. Lauren McLaughlin "Saada pilte" – Tegemist on noorteromaaniga, mis jõudis minuni ühe võistluse auhinnana. Ajaviiteks kannatas täitsa lugeda, sest kuigi põhiliselt räägib raamat Ameerika koolinoorte omavahelistest suhetest, siis natukene oli ikka kriminaalseid elemente ka sisse toodud. Tegelikult teema, millest raamat rääkis – seksuaalne ärakasutamine ja koolikiusu mõju noortele, oli päris aktuaalne ja tõsine. Seetõttu noortele võiks raamat lugemiseks sobilik olla Kuna ma polnud raamatu sihtgrupp, siis jättis raamat mu üsna ükskõikseks. Sai vähemalt kiiresti läbi loetud.

4. Marju Kõivupuu "Inimese lahkumine. Raamat surma- ja kalmistukultuurist" - Surm ja surmast rääkimine on tänapäeval tabu ja just seetõttu väldime me avalikult sellest rääkimist. Järjest enam peidetakse surm koduseinte vahelt haiglaseinte vahele. Seetõttu olen tööalaselt surmaga palju kokku puutunud, kuid noore inimesena pean tunnistama, et tegelikkuses ei tea ma surmast eriti midagi. Marju Kõivupuu annab oma raamatus väga hea ülevaate sellest mida surm meie jaoks kunagi tähendanud on ja kuidas surmaks valmistumine aitas leinaprotsessi mõjutada. Lisaks on raamat suurepärane "abimees" mõistmaks erinevaid surmaga seotud traditsioone, mida paljud inimesed enam ei pruugigi teada. Kõige enam meeldis mulle, et raamatus käsitletakse absoluutselt kõiki surmasid (nii enesetapp, õnnetusjuhtumid, eutanaasia, haiguste tõttu suremine ning surm lapseeas). Boonuspunktid tulevad lemmikloomade surmatemaatika käsitlemise eest. Kuigi paljud ehk tahaksid surmast rääkida, aga ei oska seda kuidagi teha, siis selleks on suurepärane abimees raamatu lisa, milles antakse soovitusi kuidas surma ja leina temaatikat põimida koolis erinevate õppeainete raamesse. Kindlasti on tegemist sellise raamatuga, mida kõik inimesed peaksid lugema, sest isegi kui sa arvad et tead surmast ja suremisest kõike, siis ma võin kindel olla, et sellest raamatust saad sa veel midagi sellist teada, mida sa varem ei teadnud. Näiteks kas te olete kuulnud, et Eestis on võimalik korraldada merematust? Mitte sellist, et uputan oma soovimatud kassipojad merre ära, vaid laevafirmadel on olemas spetsiaalsed peielaua ja matmistseremooniaga merereisid, kus saab oma lähedase tuha merre puistata. See oli ainult üks näide, aga huvitavat lugemist jagub raamatus rohkesti. Ja kuigi esmapilgul võib tunduda raamat paks ja igav, siis tegelikult on piltidega põimitud raamat hea ajaviitekirjandus, mis saab paari õhtuga läbi loetud. Lihtsalt raamat on nii kaasahaaravalt kirjutatud.

5. Jennette McCurdy "Mul on hea meel, et ema ära suri" – Raamatu pealkiri on tegelikult veidi hirmutav, aga sisu on päris hirmutav. Raamatus räägib kunagine Ameerika lapsnäitleja sellest kuidas tema ema tahtis näitlejaks saada. Kuna emal endal näitlejaks saada ei õnnestunud, elas ta oma unistuse Jennette´i peal välja. Kuna see polnud Jennette´i unistus, siis tegi ta kõike seda, mida ema soovis, et ema õnnelik oleks. See tõi kaasa kõikvõimalikud toitumishäired ning sõltuvused ning katkise inimese. Raamatut lugedes oli küll selline tunne, et kõik enda lapsepõlve mured tunduvad tühistena ja ma olen ikka päris normaalseks inimeseks sirgunud. See on päris kohutav mida vanemad oma laste „heaolu“ nimelt lastele teevad. Silmaringi avardamiseks soovitan kõigile lugemiseks. Aga kindlasti võiksid seda raamatut lugeda need inimesed, kellel on lapsed ja kes mõtlevad et kui minust ei saanud näitlejat/lauljat/arsti/pilooti jne, siis ma teen kõik, et minu lapsel see õnnestuks. Äkki aitab raamat kindlustada, et te enda laste elu ära ei riku.

Märts on teatrikuu, eks ole näha kas ma märtsis jõuan rohkem teatrisse ja seetõttu jääb lugemiseks vähem aega või jõuan märtsis ka veidi rohkem raamatuid lugeda.