5. mail 2025 Kuressaare Teatri etendus Põlva Kultuurikeskuses
Foto: Mari-Liis NellisSeda
postitust on paslik alustada tsitaadiga lavastusest: “Elu on niigi raske.
Inimesed ei lähe kinno masendust otsima. Selleks on teater.” See tsitaat
andis mulle ootamatult vastuse küsimusele, mis on mind viimastel aegadel
painanud: miks ma teatrist sageli pigem keskpärase tundega väljun ja rõõmu
asemel jääb püsima kerge pettumus? Kino kohta öeldakse, et sinna minnakse
lootust ja unistusi otsima – teater seevastu pakub tihti just eluraskuste
peegeldust.
Lavastus "Kivid sinu taskutes" räägibki filmimaailmast – täpsemalt sellest, kuidas
Iirimaa väikesesse külakesse saabub Hollywoodi võttemeeskond. Kohalikud
külaelanikud osalevad filmis ekstratena, mis mõjutab kogu kogukonna elu. Olles
ise kunagi ühes filmis statist olnud, oli see teema mulle huvitav ja
äratundmishetki jagus. Samas käsitleb lavastus laiemalt ka elu raskusi maal
ning seda, kui valusalt võivad mõjuda purunenud unistused. Paljud, kes on maalt
pärit, tunnevad end nendes lugudes ära – soovist pääseda kuskile suuremasse maailma
ja unistusest midagi suurt saavutada.
Minu
jaoks kõlasid need teemad väga tuttavalt ja olulistena. Ometi ei suutnud
lavastus mind lõpuni kaasa haarata. Mõnel hetkel leidsin end isegi mõtlemast,
millal etendus läbi saab – ja nüüd, kümme päeva hiljem, ei suuda ma enam
täpselt öelda, miks see mulle ei meeldinud. Teemad olid mulle sobivad,
näitlejatööd suurepärased – kas siis on asi minus? Kas olen vaimselt väsinud
või oli lavastuses siiski mingi sisuline tühjus, mis mind ei kõnetanud?
Näitlejatööd
olid tõesti nauditavad. Lavale astusid vaid kaks näitlejat – Markus Habakukk ja
Tanel Jonas –, kuid kokku kehastati 15 erinevat tegelast. Habakukk mängis
seitset ja Jonas kaheksat rolli. Vahel vahetusid tegelased lausa iga lause
järel – ilma täiskostüümideta, kasutades vaid aksessuaare ja kehakeelt. See
nõudis näitlejatelt erakordset meisterlikkust, mida nad ka kahtlemata
demonstreerisid. Eriti meeldis mulle Markus Habakuke kehastatud vana mees
Mickey – tema rollivahetus oli muljetavaldav ning hetkeks unustasin, et laval
on noor mees.
Lavakujundus
oli minimalistlik, kuid leidlik: kaks stanget kostüümidega ja mõned suured
kastid, mis meenutasid filmitehnika kohvreid. See lihtsus lasi näitlejatel
rohkem esile tõusta ega matnud neid dekoratsioonide alla. Just selline mobiilne
kujundus sobib hästi rändlavastuseks.
Etenduses
leidus ka mõned tantsunumbrid, mis mulle väga meeldisid. Mingil põhjusel on
mind alati tõmmanud Iirimaa ja Šotimaa poole – juba lapsena vaatasin imetlusega
Riverdance’i esinemisi. Kui Tanel Jonas ja Markus Habakukk laval iiri
tantsu samme tegid, olin ma müüdud. Kahju vaid, et neid hetki nii vähe oli –
rohkem tantsu ja muusikat oleks ehk kogu elamust tasakaalustanud. Muusikaline
kujundus, mille autoriks on Veiko Tubin, oli hästi läbi mõeldud. Eriti jäi
meelde lavastuse algus, kus kõlas efektne suurfilmidele omane tunnusmuusika –
see lõi koheselt elevuse üles. Kahjuks see tunne etenduse jooksul tasapisi
hääbus.
Teatri
kodulehelt avastasin, et lavastusega kaasneb ka õppematerjal koolinoortele. See
on kiiduväärt ettevõtmine – tööleht aitab etendust paremini mõtestada ja
noortel teadlikumaks teatrivaatajaks kujuneda. Mul on isegi kahju, et minu
kooliajal selliseid võimalusi ei olnud või vähemalt polnud need maapiirkonnas
kättesaadavad.
Kokkuvõttes
– puhtalt näitlejameisterlikkuse pärast soovitan lavastust vaatama minna. Kui
lavastus osadeks lahti võtta, siis iga üksik komponent – teema, näitlejatöö,
lavakujundus, muusika – on tugev. Aga miskipärast ei sündinud neist tervikut,
mis mind tõeliselt puudutaks. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et
"inimesed ei lähe kinno masendust otsima. Selleks on teater."
Autor:
Marie Jones
Tõlkija:
Peeter Volkonski
Lavastaja:
Sander Pukk
Kunstnik:
Annika Lindemann
Helikujundaja:
Veiko Tubin
Valguskunstnik:
Priidu Adlas
Tantsunumbrid
seadnud: Juhan Kanemägi
Osades:
Markus
Habakukk – Jake Quinn; Aisling; Mickey; Sean; John; Dave; reporter
Tanel
Jonas – Charlie Conlon; Caroline Giovanni; Jock Campbell; Clem; Simon; Fin;
vend Gerard; papa Harkin
Rohkem infot lavastuse ja mängukavade kohta leiab: kuressaareteater.ee
0 kommentaari:
Postita kommentaar