16/05/2025

Kivid sinu taskutes

 5. mail 2025 Kuressaare Teatri etendus Põlva Kultuurikeskuses

Foto: Mari-Liis Nellis


Seda postitust on paslik alustada tsitaadiga lavastusest: “Elu on niigi raske. Inimesed ei lähe kinno masendust otsima. Selleks on teater.” See tsitaat andis mulle ootamatult vastuse küsimusele, mis on mind viimastel aegadel painanud: miks ma teatrist sageli pigem keskpärase tundega väljun ja rõõmu asemel jääb püsima kerge pettumus? Kino kohta öeldakse, et sinna minnakse lootust ja unistusi otsima – teater seevastu pakub tihti just eluraskuste peegeldust.

Lavastus "Kivid sinu taskutes" räägibki filmimaailmast – täpsemalt sellest, kuidas Iirimaa väikesesse külakesse saabub Hollywoodi võttemeeskond. Kohalikud külaelanikud osalevad filmis ekstratena, mis mõjutab kogu kogukonna elu. Olles ise kunagi ühes filmis statist olnud, oli see teema mulle huvitav ja äratundmishetki jagus. Samas käsitleb lavastus laiemalt ka elu raskusi maal ning seda, kui valusalt võivad mõjuda purunenud unistused. Paljud, kes on maalt pärit, tunnevad end nendes lugudes ära – soovist pääseda kuskile suuremasse maailma ja unistusest midagi suurt saavutada.

Minu jaoks kõlasid need teemad väga tuttavalt ja olulistena. Ometi ei suutnud lavastus mind lõpuni kaasa haarata. Mõnel hetkel leidsin end isegi mõtlemast, millal etendus läbi saab – ja nüüd, kümme päeva hiljem, ei suuda ma enam täpselt öelda, miks see mulle ei meeldinud. Teemad olid mulle sobivad, näitlejatööd suurepärased – kas siis on asi minus? Kas olen vaimselt väsinud või oli lavastuses siiski mingi sisuline tühjus, mis mind ei kõnetanud?

Näitlejatööd olid tõesti nauditavad. Lavale astusid vaid kaks näitlejat – Markus Habakukk ja Tanel Jonas –, kuid kokku kehastati 15 erinevat tegelast. Habakukk mängis seitset ja Jonas kaheksat rolli. Vahel vahetusid tegelased lausa iga lause järel – ilma täiskostüümideta, kasutades vaid aksessuaare ja kehakeelt. See nõudis näitlejatelt erakordset meisterlikkust, mida nad ka kahtlemata demonstreerisid. Eriti meeldis mulle Markus Habakuke kehastatud vana mees Mickey – tema rollivahetus oli muljetavaldav ning hetkeks unustasin, et laval on noor mees.

Lavakujundus oli minimalistlik, kuid leidlik: kaks stanget kostüümidega ja mõned suured kastid, mis meenutasid filmitehnika kohvreid. See lihtsus lasi näitlejatel rohkem esile tõusta ega matnud neid dekoratsioonide alla. Just selline mobiilne kujundus sobib hästi rändlavastuseks.

Etenduses leidus ka mõned tantsunumbrid, mis mulle väga meeldisid. Mingil põhjusel on mind alati tõmmanud Iirimaa ja Šotimaa poole – juba lapsena vaatasin imetlusega Riverdance’i esinemisi. Kui Tanel Jonas ja Markus Habakukk laval iiri tantsu samme tegid, olin ma müüdud. Kahju vaid, et neid hetki nii vähe oli – rohkem tantsu ja muusikat oleks ehk kogu elamust tasakaalustanud. Muusikaline kujundus, mille autoriks on Veiko Tubin, oli hästi läbi mõeldud. Eriti jäi meelde lavastuse algus, kus kõlas efektne suurfilmidele omane tunnusmuusika – see lõi koheselt elevuse üles. Kahjuks see tunne etenduse jooksul tasapisi hääbus.

Teatri kodulehelt avastasin, et lavastusega kaasneb ka õppematerjal koolinoortele. See on kiiduväärt ettevõtmine – tööleht aitab etendust paremini mõtestada ja noortel teadlikumaks teatrivaatajaks kujuneda. Mul on isegi kahju, et minu kooliajal selliseid võimalusi ei olnud või vähemalt polnud need maapiirkonnas kättesaadavad.

Kokkuvõttes – puhtalt näitlejameisterlikkuse pärast soovitan lavastust vaatama minna. Kui lavastus osadeks lahti võtta, siis iga üksik komponent – teema, näitlejatöö, lavakujundus, muusika – on tugev. Aga miskipärast ei sündinud neist tervikut, mis mind tõeliselt puudutaks. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et "inimesed ei lähe kinno masendust otsima. Selleks on teater."

 

Autor: Marie Jones
Tõlkija: Peeter Volkonski
Lavastaja: Sander Pukk
Kunstnik: Annika Lindemann
Helikujundaja: Veiko Tubin
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Tantsunumbrid seadnud: Juhan Kanemägi
Osades:
Markus Habakukk – Jake Quinn; Aisling; Mickey; Sean; John; Dave; reporter
Tanel Jonas – Charlie Conlon; Caroline Giovanni; Jock Campbell; Clem; Simon; Fin; vend Gerard; papa Harkin


Rohkem infot lavastuse ja mängukavade kohta leiab: kuressaareteater.ee

0 kommentaari:

Postita kommentaar