Ma arvan, et täna ei leidu inimest, kes ei mõtleks möödunud aastale tagasi ja ei teeks aastast kokkuvõtet. Kes teeb seda teadlikult, kes alateadlikult ja endale tunnistamata. Mina otsustasin oma teatriaasta kokkuvõtte ka siia kirja panna. Lihtsalt selleks, et oleks kunagi hea varasemate/hilisemate aastatega võrrelda.
Alustame algusest. Teatrikülastusi tuli sel aastal kokku 20. Planeeritud oli 21 etendust, aga viimane planeeritud etendus oli "Eesti matus", kuhu oli mul pilet 23.detsembriks. Siis selgus aga, et ma olen 24.detsembril 24h tööl ja nii otsustasin ma 23.detsembri hommikul, et Tallinnasse sõit jääb ära. Küll aga olen ma seda meelt, et selle lavastuse vaatan ma ikka kunagi lähitulevikus ära. Olen eelmist versiooni (seda mis esietendus 2002 ja milles veidi teised näitlejad mängisid) video vahendusel näinud ja koolitöö raames on sellest isegi analüüs olemas. Huvitav oleks nüüd teatris ikka nö "oma silmaga" ka lavastus ära näha ja siis oma arvamust võrrelda. Aga siit tuleb minu 2017 aasta nähtud teatrilavastuste pingerida:
- Vanad ajad (Eesti Draamateater)
- Beatrice (Vanemuine)
- Lapsepõlvebänd (Vanemuine)
- Magamistubades (MTÜ Kell Kümme)
- Tulleminek (Vanemuine)
- Öökuninganna (Karlova Teater)
- Kolm talve (Eesti Draamateater)
- Rännakud. Maarjamaa laulud (Sõltumatu Tantsu Lava ja Vanemuine)
- Hedda Gabler (Vanemuine)
- Paljasjalgne Debora (Kuressaare Linnateater)
- Tõeajastu lõpp (Tõstamaa suveteater)
- Armunud Shakespeare (Eesti Draamateater)
- Täiesti salajane (Lutsu Teater)
- KRATT (Rahvusooper Estonia)
- Meie oma tõde, meie oma õigus (Vanemuine)
- Kadunud Jõmmu (Teatribuss)
- Köster (Tallinna Linnateater)
- Vaim masinas (Vanemuine)
- Hollywoodi filmitähed (Komöödiateater)
- Elagu eurotoetused (Komöödiateater)
Nüüd kui aasta on möödas ja saan kõikidele nähtud lavastustele rahus tagasi mõelda, siis seda pingerida ma vist ei muudaks. Küll aga peab mainima, et kahjuks polnud eelmisel aastal ühtegi sellist lavastust, mis teistest peajagu parem oleks olnud. Tegelikult neid lavastusi kindlasti oli, aga mina lihtsalt ei sattunud neid nägema. Kõige rohkem jäi meelde Draamateatri "Vanad ajad". Kuigi tegemist on väga hea lavastusega, siis jäi seekordne etendus ikkagi meelde tuletõrjealarmi pärast. Siiski pani üks hea lugeja mulle ideepojukese pähe, et seda lavastust võiks ma uuesti vaatama minna, sest tegemist on väga hea lavastusega. Ma hetkel täitsa tõsiselt kaalun seda mõtet, sest mulle pakkus nähtud etendus pinget täpselt selle hetkeni, kuni alarm tuli ja kogu mu keskendumine ja pinge kadusid hetkega. Samas tahaks seda naudingut ikka kätte saada, mida lavastaja ja trupp saavutada on tahtnud.
Kindlasti oleksin ma tahtnud rohkem erinevate teatrite lavastusi näha, kuid samas ei ole ka sellist piinavat tunnet, et mõni lavastus jäi nägemata, mida kindlasti näha oleksin tahtnud. Siit saab ainult lubada, et järgmisel aastal üritan tublim olla ja ehk rohkem teisi teatreid külastada. Samas nõuab kõik raha ja aega ja tahtmist. Ma arvan, et minu kõige suurem mure ongi see, et vahepeal jääb tahtmisest puudu, et kusagile kaugemale teatrisse minna. Ja eks need teatripiletid ole ka üsna kallid mõningatele etendustele ja kui mitu korda kuus teatris käia, siis on summa päris suur.
Kuigi paljud arvavad, et ma selle blogi tõttu ainult tasuta teatris käingi, siis päris nii see ei ole. Ma pole kunagi oma blogipostitustes eraldi välja toonud, kas tegemist on sponsoreeritud postitusega või mitte, kuna enamasti ostan ikka pileteid ise. Postituste lõppu olen pannud viite teatri kodulehele ainult seepärast, et lugejatel oleks lihtsam lavastuse kohta infot otsida kui minu jutt neile põnev tundub. Mõned inimesed näevad sellistes viidetes aga otsest reklaami ja arvavad, et kõik postitused on puhas reklaam ja ma kiidan lavastusi seepärast, et teatrid on mulle piletid tasuta andnud. Tõde on aga see, et 20-st nimekirjas olevast lavastused ainult kahele ("Kadunud Jõmmu" ja "Tulleminek") pole ma ise pileteid ostnud ja kogu kiitus, mida blogist lugeda olete saanud on tõene. Võib-olla ma siiski loodan, et ma järgmisel aastal olen enda üle uhkem ja julgen end rohkem reklaamida, et teatritega rohkem koostööd teha. Ma ise küll arvan, et minu kui täiesti tavalise inimese arvamus ei huvita kedagi, kuid järjest rohkem olen erinevatelt teatritegijatelt kuulnud (ja nende raamatutest lugenud), et see nö "tavainimese" arvamus on veel kõige tähtsam, sest etendusi ju käivadki vaatamas tavalised inimesed, mitte kriitikud.
Samuti olen õnnelik, et 2017 aasta blogiauhindadel sain ma kultuuriblogide kategoorias 4. koha. Kõik eespool olevad blogid olid eelmisel aastal teistes kategooriates ja nö sellistest puhtalt teatrile, kinole jne keskenduvatest blogidest olin mina nende tulemuste põhjal parim (ennast kiitmast ma ei väsi). Tänu sellele kõrgele kohale (kuigi ma pole kindel kui suure väärtusega see praegune blogiauhindade jagamine on) on huvi ka minu blogi vastu kasvanud. Järjest rohkem olen saanud kirju reaalsetelt inimestelt, kes mu blogi loevad ja keda ma ei tunnegi. Ma ise olin üsna kindel, et mu blogi loevad ainult peale minu mu ema ja heal juhul paar teatrihuvilist kolleegi. Ma hetkel ei oska küll konkreetset numbrit välja öelda, palju mu blogi külastatud on (ma seda Bloggeri enda statistikat väga ei usalda) ja kuidas külastatavus varasemate aastatega võrreldes kasvanud on. Küll aga on mul plaan tänase (so 31.12.2017) seisuga kell 23.59 vaatamised lukku lüüa ja siis hakata jälgima ka seda kuidas blogi külastatavusega edaspidi lood on.
Esimesed kuud olid sel aastal blogis vaikus, kuna siis olin ma haige ja teatris ei käinud. Samuti ei lugenud ma siis raamatuid. Küll aga sai raamatuid suvel lugema hakatud. Nii olen ma teatriga seotud raamatutest umbes viie kuuga läbi lugenud järgnevad raamatud:
Ene Paaver (koostaja) "Voldemar Panso. Päevaraamat I"
Ene Paaver (koostaja) "Voldemar Panso. Päevaraamat II"
Eike Värk "Leida Rammo värvilised maailmad"
Luule Epner "Eesti teatrilugu. teatrikunst"
Rait avestik "Aarne Üksküla" (see on tegelikult hetkel täpselt poole peal)
Eesti filmidest vaatasin 2017 aastal:
"Igitee"
"Svingerid"
Kui nii võtta, siis polnud kõige viljakam aasta ja oleks võinud rohkem lugeda, kinos ja teatris käia. Aga nagu sportlased ütlevad, siis eks siit ole uuel aastal hea edasi minna. Nii ma siis loodan, et uuel aastal olen tublim ja jõuan rohkem teatris ja kinos käia ning lugeda. Kes teab, ehk juhtub veel midagi põnevat, kuid selle jätan ma esialgu oma salamõtteks.
0 kommentaari:
Postita kommentaar