Raamatud 2024: juuli ja august

1. Michel Houellebecq "Serotoniin" - Kuna mu lugemisnimekiri on kokku kuivanud, vaatasin raamatukogude laenutusedetabelites olevate raamatute nimekirju ja leidsin sealt selle raamatu. Houllebecq´i näidendeid on Eestis lavastatud ja tema teoseid kiidetud, seega otsustasin selle raamatuga tutvust teha. Eks pealkirja järgi võis eeldada, et tegemist on depressiooni puudutava raamatuga. Ja täpselt nii oligi. Raamatu minategelane on depressiooni käes vaevlev keskealine mees, kes ühel hetkel oma elule tagasi vaatab ja peamiselt armusuhteid analüüsib. Minu jaoks oli raamatut raske lugeda, sest esiteks olid laused väga-väga pikad, kohati võis kogu lehekülg olla üksainus lause. Seega läks lugedes mõte päris tihti rändama, sest juba oli meelest läinud millest lause algus rääkis. Teiseks selgus, et keskealise depressiivse prantsuse mehe elu pole minu kui keskeale läheneva mittedepressiivse naise arvates üldse huvitav. Kohati tundus mulle, et mehed vaatavad kogu elu läbi seksi ja väga palju keskenduski raamat sellele kuidas depressiooni tõttu ei suuda minategelane enam seksida. Ma oleks veidi laiemat maailmavaadet tahtnud.

2. Carin Gerhardsen "Piparkoogimaja" - eakas naine tuleb haiglast koju ja leiab oma kodust surnud mehe. Esmapilgul pole vana naise ja surnud mehe vahel absoluutselt mitte mingit seost. Järsku hakkab üle riigi mujal ka umbes samaealisi inimesi surema. Tegemist on koolikiusu ohvri kättemaksuga. Iseenesest on tegemist täiesti tavalise krimiraamatuga kus politsei hakkab mõrva uurima ja vaheldumisi räägivad peatükid nii politsei vaatest kui ka mõrvari vaatest. Siiski pean ütlema, et raamat oli nii hästi üles ehitatud, et kogu raamatu vältel tundus süüdlane justkui ilmselge olevat, aga kui politsei lõpuks temani jõudis, tuli huvitav pööre ja selgus, et mõrvar on hoopis keegi teine. Selles osas oli huvitav lugeda ja mõelda kui segi võib üks koolikius inimesed ajada ja millised võivad tagajärjed olla. 

3. Bassel van der Kolk "Keha peab arvet. Aju, vaim ja keha traumast paranemisel" - Seda raamatut nägin Instagramis psühhiaatria resident Ove-Liis Mahhovi kontol, kus ta oma jälgijatel soovitas seda raamatut lugeda traumakogemuse mõistmiseks. Raamat oli pikka aega minu lugemisnimekirjas ja lõpuks jõudis raamatukogu järjekord minuni. Ma natukene pettusin raamatus, sest ma lootsin et raamat räägib rohkem näidete varal sellest miks ja kuidas trauma inimesi mõjutab ning mida teha. Tegelikult küll patsientide juhtumeid raamatus kajastati, aga need olid väga pinnapealsed. Rohkem rääkis autor enda traumakogemuse uurimisest ning tõi ohtralt välja teadustöid, mida selles vallas tehtud on. Natukene meenutas raamat mulle tuima teadustööd kuhu on suurel hulgal teadusartikleid kokku koondatud. Seega raamat kippus minu jaoks venima. Ega pärast raamatu läbi lugemist mulle sealt suurt midagi meelde ei jäänud. Selgub, et kõige sagedasem trauma on kas füüsiline, vaimne või seksuaalne vägivald lapseeas ja see mõjutab suuresti paljude tulevaste vaimse tervise häirete väljakujunemist. Soovitan raamatut lugeda pigem nendel, kes selle teemaga igapäevases töös kokku puutuvad, lihtsalt silmaringi laiendamiseks ja enda isikliku huvi rahuldamiseks on raamat minu hinnangul liiga teaduslik ja tundub nagu loeks ülikoolile mõeldud psühholoogia õpikut.

4. Ragnar Jónasson "Pimedus" - Ostsin raamatu Apollo suvise sooduskampaania ajal lihtsalt selleks, et suvel oleks midagi kerget lugeda. Tegemist on krimiraamatuga, aga mõni päev pärast raamatu läbi lugemist polnud mul enam üldse mitte midagi raamatust meeles. Seega ilmselt väga huvitav krimiraamat ei olnud. Vaatasin nüüd raamatu tagakaane üle ja meenus, et raamat räägib Islandi naissoost politseiuurijast, kes saadetakse pensionile, aga enne pensionile minekut võib ta seni lahendamata juhtumite hulgast valida ühe, mida uurida. Seega valib ta aasta tagasi rannast surnuna leitud noore venelanna juhtumi, kelle surm oli enesetapuks tunnistatud. Uurimise käigus selgub muidugi, et enesetapust on asi kaugel ja kui uurija jõuab tõele jälile, satub tema enda elu ohtu. Kohati oli minu jaoks raamatut keeruline lugeda just nende pikkade ja hääldamatute Islandi kohanimede tõttu. Teisalt ma küll sündmusi ette ei aimanud, aga mingi põnevus jäi siiski puudu.

5. Bernard J. Farmer "Raamatumüüja surm" - See raamat sai ka Apollo soodusmüügi ajal ostetud ja peamiselt seetõttu, et tegemist on Briti krimiklassikaga. Kuigi ma polnud sellisest raamatust varem midagi kuulnud, seega ilmselt see klassika mujal tuntud ei ole. Eks huvitav oli lugeda ka seda kuidas juhtumite lahendamine toimus enne kui ilmusid telefonid ja internet. Siiski kõige huvitavam osa mini jaoks oli see, et raamatus räägiti palju vanade ja haruldaste raamatute kogumisest. Mõrvalugu jäi minu jaoks veidi igavaks ja ma ei suutnud sealt leida ka tüüpilist Agatha Christie stiilis krimiklassikat.

6. Alex Michaelides "Neidised" - Sama autori esimene raamat "Vaikiv patsient" oli väga hea põnevik. Mulle meeldis see muidugi eelkõige psühhiaatria teema pärast. Seega olid selle raamatu osas ka ootused kõrged. Mulle meeldis see, et kohe alguses oli pinge üleval, et kes siis peategelast Marianat jälgib. Kui raamat mõrvadeni jõudis, siis suutsin ma kõiki tegelasi kahtlustada, aga vot õiget mõrvarit küll ära arvata ei osanud. Raamatu lõpus aset leidvad sündmused olid ikka väga mõnusa üllatusena sisse toodud. Ja kes on "Vaikivat patsienti" lugenud, siis sellele raamatule leidub selles teoses ka viide. Mulle väga meeldis ja soovitan kõikidele põnevike austajatele.

7. Javier Castillo "Lumetüdruk" - See vist on viimase aja üks huvitavamaid raamatuid, mida ma lugenud olen. Kõige toredam on see, et raamat juhtus mulle ema pool täiesti juhuslikult kätte, kuna ema oli selle endale raamatukogust lugemiseks toonud. Kohati mind veidi häiris, et tegevus toimub mitme erineva inimese vaatepunktist ja väga erinevatel aegadel, aga samas lisas see põnevust, sest lugu ei jooksnud lineaarselt ja kui midagi uut selgus, tehti ajahüpe kaugemasse või hilisemasse aega, et midagi selgitada. Lugejad said muidugi üsna raamatu keskel teada mis ja kuidas väikese Kieraga juhtus, kes järsku New Yorkis tänupühaparaadi ajal kaduma läks, aga see ei tähenda et põnevus oleks poole peal kadunud. Just siis minu meelest tõeline põnevus lahti läkski. Netflixis peaks sari ka olema selle raamatu põhjal tehtud, kes lugeda ei armasta, võib sarja otsida. Kindlasti on sari sama põnev kui raamat, aga kuna mul pole Netflixi ja praegu on raamat värskelt meeles ka, siis hetkel sarja pole mõtet vaadata. Aga jällegi julgen raamatut kõikidele põnevike austajatele soocitada.

8. Kristi Saare "Kuidas saavutada finantsvabadus" – Ostsin selle raamatu endale sünnipäevakingiks, sest kes meist ei tahaks finantsvabadust saavutada. Iseenesest olen ma vist nii palju juba teemat uurinud, et raamatust finantsvabaduse kui sellise seisukohalt midagi väga uut teada ei saanud. Samas andis raamat tõuke teiste eluvaldkondade üle vaatamiseks ja korrastamiseks. Näiteks selles osas, kes on sinu tutvusringkonnas ja mida nad sinust arvavad ning kuidas olla äge inimene. Lisaks pani raamat mõtlema ka igasuguste teiste rahaga seotud oluliste teemade üle. Näiteks kas elukindlustus on tehtud ja kuidas korraldada üleüldse rahaasju (kuidas kindlustada oma rahaline olukord igasuguste ootamatuste korral). Igatahes andis raamat väga palju motivatsiooni oma unistuste poole püüdlemiseks ja julguseks suurelt unistada.

9. Theresa Brown "The Shift. One nurse, twelve hours, four patients' lives" – Esimene ingliskeelne raamat, mille ma olen algusest lõpuni ühe jutiga läbi lugenud. Kuna teema oli tuttav, siis oli arusaamine isegi lihtne ja lugemine edenes päris kiiresti. Kindlasti võiks see olla huvipakkuv lugemine paljudele õdedele ja teistele tervishoiutöötajatele. Raamatus räägib endine ülikooli inglise keele professor sellest kuidas temast sai õde ja milline on tema tüüpiline tööpäev haiglas. Kuigi raamatu autor räägib Ameerika haiglast ja tervishoiusüsteemid on erinevad, siis leidsin raamatust väga palju tuttavaid probleeme, mida esineb Eestis ka.

10. Kertu Moppel "Onu Bella tähestik" – Teatris käies ostsin ka näidendiraamatu ja lugesin selle kohe peale teatrit läbi. Peamine põhjus oli selles, et etenduses öeldi üks hea lause, mis mul kohe meelest läks ja ma lootsin selle näidendiraamatu abiga meelde tuletada. Kahjuks on näidend ja lavale jõudnud lavastus veidi erineva tekstiga ja seda konkreetset lauset raamatus polnud. Aga kuna mulle etendus meeldis, siis aitas tekst uuesti lavastust läbi elada. Ilmselt niisama näidendit lugedes tundub see üsna mittemidagiütlev.

11. Toni Caines ja Kerry Ann Murphy "Just a nurse?" – Tellisin selle raamatu peamiselt pealkirja järgi, kuna raamat on võrdlemisi uus ja sisutuvustust veel saadaval ei olnud. Lootsin sellest raamatust leida lugusid kuidas õed räägivad oma elukutsest ja tõestavad et õendus on midagi palju olulisemat kui ainult arsti abistamine. Või et lause ma olen õde omandaks tähenduse, et õde on sama oluline kui arst. Raamatus räägivad kaks Ühendkuningriigi päritolu naist oma lood sellest kuidas nad on õeks ja hiljem ämmaemandaks saanud ning mis tööd nad teinud on. Raamatu peamine eesmärk ongi näidata kui erinevad võimalused on õena töötada. Selles osas annab raamat tõesti hea ülevaate, et võimalused on erinevad ja erinevad ka riigiti, ning õde ei tähenda enam ammu madalapalgalist arsti abilist, kellel pole mingit olulist tähtsust. Siiski võrreldes eelmise ingliskeelse raamatuga oli seda raamatut keerulisem lugeda, sest siin oli palju lühendeid kasutusel ja ilmselt need lühendid ei ütle väljastpool Ühendkuningriigi meditsiinisüsteemi olevatele inimestele midagi. Seega jäid minu jaoks segaseks paljud ametid ja nõuded, sest ma ei teadnud lühendeid. Seega tundus raamat minu jaoks veidi pettumusena, sest polnud päris nii inspireeriv ja äratundmisrõõmu pakkuv kui ma lootsin.