Raamatud 2024: November ja Detsember

Raamatute lugemisega ei ole viimasel ajal lood väga head olnud. Alguses oli plaan, et siia postitusse koondan ainult novembri raamatud, aga kuu sai läbi ja juba lugesin detsembri esimest raamatut, aga postitus oli ikka tegemata. Tegelikult tundus, et raamatuid sai novembris vähe loetud ka ja otsustasingi, et tuleb kahe kuu kokkuvõttev postitus.

Detsembris oli meil töö juures lugemise väljakutse, mis tähendas seda et kuu jooksul oli vaja vähemalt 300lk lugeda. Minu jaoks on see number väga väike ja teadsin, et sellega probleeme pole. Lõpuks sai kokku vist peaaegu 1800lk loetud, aga ikka tundus mulle, et seda oli vähe. Kuidagi palju aega läks igasuguste käsitöö projektide peale ja nii jäi lugemiseks aega vähem kui ma tahtnud oleksin. Igatahes tuleb nüüd siit kahe kuu kokkuvõte.

1. Becky Dean "Armastus ja teised suured lootused" - Kuigi olin selle raamatu kohta kusagilt lugenud ja tahtsin seda lugeda, polnud see siiski minu lugemisnimekirja jõudnud. Küll aga oli ema raamatu endale lugemiseks laenutanud ja nii ma selle raamatu maal käies kätte võtsingi. Alguses tundus mulle, et tegemist on noorteromaaniga, sest peategelane käib alles keskkoolis, aga ma unustasin selle noorteromaani osa üsna kiiresti ära, kui sisusse süvenesin. Peamiselt seetõttu, et raamatus satub Ameerika koolitüdruk suvel Inglismaale kirjanduslikule rännakule. eks paljud kohad, mida raamatutegelased külastavad, on ka minu unistuste sihtkohad ja üskikud kohad olen juba saanud ära külastada, seega oli huvitav lugeda ja oma seoseid nende kohtadega luua. Eks tulevikus tahaks kõik need kirjandusklassika teosed ka kätte võtta ja üle lugeda, et saaksin rohkem nende tegevuspaikadesse süvenenda. Igatahes mulle ajaviitekirjanduseks raamat täitsa meeldis, läks piisavalt kiiresti edasi ja igav ei hakanud. Ilmselt meeldis siiski raamat suuresti seetõttu, et mul tekkisid lugemise käigus raamatus mainitud kohtadega oma seosed ja see muutis raamatu veidi põnevamaks.

2. Daniel Hurst " Paari kättemaks" - Otsustasin pärast kahte ingliskeelset Daniel Hursti raamatu lugemist lõpuks mõne tema raamatu ka eesti keeles läbi lugeda. Stiil on kõikidel tema raamatutel sama, aga eks inglise keeles on termineid rohkem ja seetõttu tundus mulle, et inglise keelsed raamatud olid veidi värvikama tekstiga kirjutatud kui tõlgitud raamatud. Samas on see vist alati nii, et originaalkeeles on teosed ikka hoopis teised kui tõlgitud. Lisaks sain selle raamatu puhul üsna kiiresti aru, et mis suure tõenäosusega raamatus juhtuma hakkab ja kuhu see lõpuks välja viib. Seega üllatuslik sisupööre polnud minu jaoks üldse väga üllatuslik ja kohati oli igav lugeda, et täpselt kõik just nii oligi, nagu ma arvasin. Samas põnevike austajatele selline mõnusalt kiire lugemine, mis ei eelda erilist süvenemist.

3. Angela Blumkvist "Alustava ettevõtja 81 küsimust" - Mõtlesin kunagi selle raamatu endale osta, et end firma loomisega kurssi viia. Siis aga sirvisin raamatupoes raamatut ja tundus, et kõiki neid asju, mis mulle sirvides ette jäid, ma juba teadsin ja need etapid olid mul läbitud. Nüüd nägin raamatukogus seda raamatut ja otsustasin raamatu igaks juhuks läbi lugeda. Mulle oleksid veidi pikemad ja põhjalikumad vastused rohkem meeldinud. Praegu jäi mulje, et paljudel küsimustel oli täpselt sama vastus ja see vastus oli paari reaga ära kirjutatud. Või siis oleksin ma tahtnud sellele üldsõnalisele infole lisaks lugeda autori isiklikke kogemusi. Ta küll veidi kirjutas oma isiklikest kogemustest ka, aga need olid ka pigem üldsõnalised ja mittemidagiütlevad. Aga neile kes mõtlevad firma loomise peale võiks see raamat alguses lugemiseks sobida küll, sest äkki võtab raamat selle hirmu maha, et firma loomine ja omamine on midagi väga keerulist. Need, kes firmat loomas on, või just loonud, siis nende jaoks ilmselt jääb raamat juba veidi igavaks ja tahaks teemasse rohkem süüvida.

4. Maria Turtschaninoff "Pärandmaa" – Seda raamatut soovitas minu kunagine kursuseõde lugeda kõikidel lugemishuvilistel. Nagu populaarsete raamatutega ikka, siis oli seda raamatukogust üsna keeruline kätte saada, sest järjekord oli pikk. Selle ülikiitva tagasiside tõttu olid mul raamatule ootused väga suured ja lootsin, et sellest tuleb minu aasta lugemiselamus. Reaalsus on see, et raamatut kannatas lugeda, aga mingit kustumatut mälestust see mulle ei jätnud. Kuna lugesin seda novembris ja praegu kirjutan postitust detsembris, siis väga detailselt enam raamatu sisu ei mäletagi. Mäletan ainult seda, et minu peas tekkisid paralleelid kohe meie Tammsaare „Tõe ja õigusega“, sest raamatus käis ka palju juttu maast ja talu pärandamisest järgmistele sugupõlvedele. Tegevus vist toimus kusagil Soome soode ja metsade vahel 400 aasta jooksul. Seega kellele Tammsaare stiilis raamatud meeldivad, neile ilmselt meeldib see raamat ka.

5. Malissa Clark "Alati tööpostil" – Ma ei teagi, kas raamatukogus oli mingi töö alaste raamatute nädal või mis, aga see raamat oli samuti kohe nähtavale kohale välja pandud ja muidugi ma pidin selle raamatu ka siis laenutama. Mina tegelikult lootsin, et raamat on veidi rohkem eneseabiõpiku moodi ja räägib sellest kuidas läbipõlemisega tegeleda, sest tänapäeval on inimesed justkui alati tööpostil ja vastavad meilidele või tegelevad kiirete tööasjadega ka õhtul ja nädalavahetusel. Õnneks mul on selline töö, et patsiente koju kaasa ei võta, aga igasuguste muude projektidega ja töömeilide lugemisega tegelen ma väga palju oma vabast ajast. Peamiselt keskendubki raamat sellele kuidas juhid peaksid töökultuuri muutma, et inimestel oleks töö ja vaba aeg paremini tasakaalus ja inimesed ei tunneks survet, et nad peavad pidevalt kättesaadavad olema. Selles mõttes hea silmiavav raamat ja kellel teema vastu suurem huvi on, siis soovitan lugeda.

6. Imbi Viirok "Teadlik tutvumine" – Nägin Facebookis juhuslikult Imbi Viiroki mingit kallist koolitust kuidas endale õiget partnerit leida. Ilmselgelt kui sa oled üle kolmekümne ja vallaline, siis sa ikka mõtled, et tahaks kellegi huvitavaga tutvuda. Aga mu kaaslase otsingu vajadus polnud nii suur, et ma seda kallist koolitust oleksin läbida tahtnud. Mõtlesin, et loen raamatu läbi ja saan sealt mõned tarkused juurde. Tegemist on eneseabiõpikuga ja ilmselt polnud minu kaaslase otsimise soov nii tugev, sest ma jätsin kõik harjutused tegemata. Kuigi harjutused olid peamiselt sellele suunatud, et end tundma õppida. Näiteks selle harjutuse peale ma isegi mõtlesin, et panna oma 300 unistust kirja, mida sa elu jooksul teha tahad. Üldiselt raamat koosnebki harjutustest ja lisaks on seal juures näited inimestest, kes nende harjutuste abil on õnne leidnud. Ilmselt need inimesed, kellest näiteid tuuakse, ongi selle koolituse läbinud. Iseenesest minu jaoks midagi väga palju huvitavat raamatus ei olnud, aga vähemalt läks raamatu lugemine kiiresti (kui harjutusi ei teinud).

7. Gyles Brandreth "Elizabeth. Intiimne portree" – Mulle meeldib elulugusid lugeda ja kuna ammu polnud ühtegi lugenud, siis mõtlesin et võiks end maailma ühe kuulsaima inimese elulooga kurssi viia. Iseenesest oli raamat huvitav, sest andis lisaks kuninganna Elizabet II eluloole ülevaate kogu kuningliku perekonna põlvnemisest. Samas oli minu jaoks see ka veidi häiriv, sest autor hüppas ühe teema juurest teise juurde ja minevikust tänapäeva ning tänapäevast minevikku, et tuua näiteid mingitest korduvatest mustritest. Kindlasti muutis raamatu huvitavaks ka see, et autor oli ise kuningannaga korduvalt kohtunud ja väga palju tema lähedastega rääkinud, sest see andis veidi intiimsema ülevaate sellest milline kuninganna üldse oli. Siiski minu jaoks rikkus hüplik teemade ja ajastute käsitlemine üldmulje ära ja seega raamatu lugemine ei edenenud vahepeal üldse.

8. Simon Stephenson "Mõnikord inimesed surevad" – Tegemist on endise arstiga, kes nüüd on kirjanikuks hakanud ja kirjutab põneviku sellest kuidas inimesed haiglas surevad. Raamat algab nagu mõne tavalise arsti memuaarid, kus ta kirjeldab seda millises haiglas ta töötab ja mis patsiendid seal on ja millega ta oma vahetustes tegelema peab. Ainult, et see arst on Šotimaal töökeelu saanud, kuna ta on haiglast opioide varastanud. Igaks juhuks mainin ka selle ära, et kuigi raamat on kirjutatud mina-vormis, siis jutustaja on puhtalt väljam õeldud arst ja need pole kuidagi autori enda juhtumised. Eks haiglates ikka inimesed surevad, aga ühel hetkel hakatakse märkama, et mitmed surmad on tekkinud kahtlastel asjaoludel ja nõnda asub politsei asja uurima. Lõpuks hakkab asja uurima ka nimitegelane, kes mõistatuse ära lahendab. Mis mulle aga selle raamatu juures kõige rohkem meeldis, olid väikesed vahepeatükid, kus autor oli ajaloost välja toonud päris meditsinimõrvasid. Need olid huvitavad ja juba ainuüksi nende pärast soovitan kõikidel raamatut lugeda, kellele see temaatika huvi pakub.

9. A. K. Turner "Ülitundlik" – Tegemist on Cassie Raveni sarja kolmanda raamatuga. Mulle tundub et sarja esimene raamat oli kõige huvitavam, teine osa oli minu jaoks juba veidi igavam ja kolmas osa venis veelgi rohkem. Nagu kahes eelmises selle sarja raamatus, hakkab ka selles osas Cassie uurima tema lahangulauale jõudnud surnud mehe juhtumit. Kuigi sel korral polnud Cassie uurimises nii agar ja pealahakkaja kui varasemates raamatutes. Ilmselt seeõttu oligi raamat igavam, et põnevust polnud nii palju. Kuigi lõpp läks päris põnevaks ja mina lõplikku sündmuste käiku arvata ei osanud. Autor ikka keerutas sündmuseid nii, et kõik minu mõtted osutusid valedeks. Selle žanri austajatele ilmselt üsna keskpärane lugemine. Ajaviiteks täiesti sobilik.

10. Niina Mero "Inglise romanss" – Aasta viimane raamat. Ilmselgelt valisin raamatu selle pärast, et tegemist on romaaniga ja romaani tegevus toimub Inglismaal. Natukene meenutab raamat neid klassikalisi romantilisi filme, kus üks naine leiab endale rikka ja uhke suguvõsaga kallima ja siis tuleb talle külla tema õde, kes sellesse maailma üldse ei sobitu. Tegelikult läksid siin ka lõpuks sündmused juba päris kriminaalseks ja kohati oli tunne nagu loeks põnevikku. Kusjuures mingid sündmused olid jällegi liiga kergesti etteaimatavad, aga samas leidus ka selliseid süžee keerdkäike, mida ma poleks aimatagi osanud. Ajaviiteks sobis lugeda, aga ilmselgelt mingit erilist lugemiselamust raamat ei pakkunud.