Ekskursioon Vanemuise väikses majas

Pilt pärit internetist

Seekord kirjutan vahelduseks jälle natukene teistmoodi teatrijuttu. Nimelt oli mul harukordne võimalus käia ekskursioonil Vanemuise teatri väikeses majas. Harukordne on see seepärast, et teater korraldab ekskursioone ainult Vanemuise suurde majja. Enamasti käivad seal ekskursioonidel inimesed gruppidega. Seega sellist võimalust väga ei ole, et mina lihtsalt tahan ekskursioonile minna ja lähen. Keegi ei hakka ju ühele inimesele ekskursiooni tegema. Mul on aga infot, et uuest hooajast (september 2016) alates on Vanemuise suures majas võimalik kõikidel ekskursioonil käia. Neil hakkavad laupäeviti enne etendusi toimuma ekskursioonid, kuhu on võimalik piletit osta. Kas pole mitte tore? Saad enne etenduse algust majaga tutvuda, näha kuidas lava konkreetseks etenduseks valmis seatakse, ehk näed sedagi, kuidas näitlejad majja tulevad ja kuidas neile grimmi ja soenguid tehakse. Pärast lähed saali ja hakkad etendust nautima. Mina igatahes kavatsen küll endale selle ekskursioonipileti hankida. No sest mulle on alati meeldinud teater ja ma ei leia, et kui ma tean mis lava taga toimub, see kuidagi seda teatrimaagia sündi segab. Vastupidi. Minu meelest, kui sa tead, mis lava taga toimub, siis see aitab paremini etendusse süveneda ja sa märkad rohkem detaile. Vähemalt minu puhul on see nii. Mitte, et ma väga palju lava taha oleksin sattunud, aga tänu kunagisele töövarjupäevale, sain päeva koos veeta näitleja Marika Koroleviga, ning seega olen ka natukene lavatagust elu näinud. 

Seekord sain siis külastada Vanemuise teatri väikest maja. Ilmselt enamikele inimestest ei paku see huvi, kuid kuna mulle meeldib teater, siis on ju jube tore teada, milline näeb teater välja teiseltpoolt lava. Publikutsoon on juba väga läbi käidud ala. Kui jalutuskoridoris jalutada, siis ühel hetkel  tulevad ette uksed, mille kõrval ilutseb silt "Ametiruumid". No mina olen küll mitu korda mõelnud, et tore oleks näha, millised need ametiruumid on. Nüüd ma siis tean. Mina igatahes soovitan huvilistel silma peal hoida 29.juunil 2017 Tartus toimuvatel üritustel. Nimelt on just sel kuupäeval Tartu linna päev, mille raames mul ekskursioonil käia õnnestus. Ma küll ei tea 100% kas järgmisel aastal ka see ekskursioon toimub või mitte, aga eelmisel aastal oli ja sel aastal jälle. Aga miks peaks sinna ekskursioonile üldse minema?

Esiteks saab rohkem teada Vanemuise teatri ajaloo kohta. Ilmselt seda teavad kõik, et Vanemuine on Eesti vanim teater. Kes ajaloo vastu huvi ei tunne, võiks ka ekskursioonile minna, sest ilmselt selle 10min ajaloo tutvustust kannatavad kõik ära. Meie kogunesime Ovaalsaali (see saal, kus teatrikohvik asub), seal kuulasime väikest ajalootutvustust ja edasi liikusime saali. Seal sain näiteks teada, et Vanemuise väikse maja saal on oma akustika poolest Eesti top3 saalide hulgas. Kuna seal on nii hea akustika, siis on laval toimuv saali väga lihtsasti kuulda ning seal peab väga täpselt rääkima ja laulma, sest lihtsalt kõik mustad noodid ja ebatäpsused on väga kergesti kuuldavad. Sama hästi on kuulda ka publikut lavale ja isegi lava taha. Näiteks pidid näitlejad enne etenduse algust akside vahel kuulamas käima, mis meeleolus publik saalis on. Ja kui etenduse ajal kõik on vaikne, siis on lavale väga hästi kuulda mida publik saalis teeb. Seega ei tasu väikses majas kommi süüa, naabriga sosistada, niheleda ega muud kõrvalist teha, sest näitlejad lihtsalt kuulevad selle väga hästi lavale ära. Selleks, et me ikka usuksime tehti meile katse. Üks ekskursiooni juhtidest võttis küpsisepaki ja läks sellega üles rõdule kõige tagumisse ritta ja üritas võimalikult vaikselt küpsisepakki avada. Ma pean tunnistama, et mulle tundus nagu oleks seda küpsisepakki otse minu kõrva ääres avatud. Seega jätke meelde, et väikses majas pole etenduse ajal kõrvalistele tegevustele kohta. 

Lastele pakuti võimalust lavale minna ja siis tõmmati kardinad ette ning avati uuesti. Lapsed said saalis istuvatele täiskasvanutele ühe tõelise etenduselõpu kummarduse teha. Marulise aplausi saatel muidugi. Seejärel lubati ka täiskasvanud lavale. Ma pean tunnistama, et olgugi, et saal oli tühi, siis laval seista oli väga eriline tunne. Ja see saal ei tundunud lavalt vaadates üldse nii hirmus ja suur, kui arvata võiks. Lava oli ise ka tegelikult väga väike. Saalist dekoratsioonidega lava vaadates on mulle ikka jäänud mulje, et lava on suurem. Kusjuures huvitav fakt on see, et Vanemuise väikese maja lava on praktiliselt sama suur kui Rahvusooper Estonia lava. Lavalt liikusime edasi lava taha. Nägime nö etenduse ooteruumi, kus näitlejad saavad oma etteastet oodata. Kuna teater on hetkel majast välja kolinud, siis olid ruumid tühjad, kuid meile räägiti et etenduste ajal on seal ruumis ikka paras segadus ning laual vedelevad kabe, male ja ajalehed. No nii nagu legendides räägitakse, kuidas kõik suured näitlejad enne etendust kabet ja malet mängivad. Ja ka see on õige, et näitlejatel on lava taga telekas, mis näitab seda, mis laval toimub. Edasi liikusime juba veidi kõrgemale. Saime piiluda lavale nö töörõdult, ehk siis seal kohas, kus valgusmeistrid oma prožektoreid sätivad. Siis saime piiluda proovisaali ja garderoobidesse ning grimmituppa. Ma pean mainima, et see grimmituba oli kuidagi mannetu, sest see oli asjadest tühjaks tehtud. Aga kuna ma olen suures majas grimmitoas paaril korral käinud, siis ma lihtsalt tean milline üks õige grimmituba välja näeb, kui seal elu sees on. Eks tegelikult oligi kogu see maja hetkel välja surnud, aga huvitav oli ikkagi.

Huvitav oli juba seepärast, et sai ringi kolada kohtades, kuhu iga inimene ei satu ning sai ka uusi teadmisi. No seda ma teadsin, kes on inspitsient ja mis on tema ülesanne. Seda teadsin ka, miks lavamehed mustades riietes ringi käivad. Aga see oli küll üllatav, et laval nii palju töölisi on. Mina tavaliselt olen näinud umbes 5-6 mustades riietes inimest. Aga meile toodi näide, et kui Ooperifantoomis on laval umbes 30 artisti, siis tegelikult on inimesi laval kokku 220! Te kujutate ette, palju neid musta riietatud inimesi seal laval siis tegutseb? Ulmeline mu meelest. Veel anti soovitusi, millistesse kohtadesse tasub pileteid osta, et teatrielamusest maksimumi võtta. Ma võin vihjeks öelda, et mitte alati ei ole kõige kallimad piletid kõige paremad. Ja lõpetuseks jagan mõningaid pilte ka. Siiski enamus pilte on internetiavarustest leitud, sest mu telefon ei suuda hämaras väga häid pilte teha ja ma päris igal pool ei julgenud pilti teha ka, sest mine sa tea, kui palju sellest lavatagusest maailmast jagada võib. 

Ovaalsaal. See on ilmselt kõikidele teatrikülastajatele veel tuttav paik. Aga kas te teadsite, et need ornamendid, mis seal üleval on, on originaaljooniste järgi tehtud. Need kavandati maja ehitades, kuid tol ajal neid ornamente ei kasutatud kaunistamisena. Need ehivad Ovaalsaali alles viimasest remondist, mis oli paar aastat tagasi.

Publiku vaade saalist lavale. Ka ilmselt tuttav kõigile.

Vaade lavalt saali. Sellist vaadet juba ilmselt iga tavakülastaja ei näe. Kõige üleval rõdul on valguspult. See saal näeb siin pildil ikka väga suur välja. Te kujutage nüüd ette, et sealt rõdu tagumisest reast on siia lavale väga hästi kõik kuulda. Saali esimestest ridadest siis rääkimata.

Ega siis ei saa jätta kasutamata võimalust ja endast laval pilti lasta teha.

See on siis see nö etenduse ootetuba. Asub see praktiliselt otse lava kõrval. Ja siit on näha ka see TV, mis näitab laval toimuvat.

Natukene informatsiooni Vanemuise teatri kohta nende kodulehelt (LINK)
Väikese maja ajaloo kohta leiab infot ka Wikipeediast (LINK)