Suur Boy ja Väike Boy

 23. juulil 2023 Uuemõisa puhkealal Viljandis

Foto: Kevin Kohjus

Ma olin juba lapsena suur lugeja ja nii umbes 4. – 5. klassis oli mul kaks lemmikraamatut – Ole Lund Kirkegaardi „Kummi-Tarzan ja teised“ ning James Krüssi „Timm Thaler ehk müüdud naer“. Kahju, et ma sel ajal ei olnud nii tark, et samade autorite teisi raamatuid otsida ja lugeda, sest siis oleksin ma ehk sattunud lugema ka James Krüssi raamatut „Minu vaarisa ja mina ehk suur ja väike Boy“. Aga see viga sai nüüd teatris parandatud, sest just selle sama raamatu põhjal on Ott Kilusk kirjutanud TEMUFI sellesuvise kogusuguvõsa lavastuse „Suur Boy ja Väike Boy“.

Lavastus räägib 10-aastasest väikesest Boy-st, kelle väiksemad õed haigestuvad leetritesse ja nakkuse edasi kandumise vältimiseks peab Boy järgneva nädala elama vaarisa juures. Nagu vanavanemate (sel juhul siis tegelikult vanavanaisa) juures, on elu hoopis seiklusrohkem kui kodus. Kuigi ülamemme arvates on suur ja väike Boy igavesed päevavargad, siis tegelikult saab vähikuuris selle nädala jooksul valmis terve luulekogu ja mitmed maailma asjadki saavad nii suurele kui väiksele Boy-le selle nädala jooksul selgemaks. Tegelikult pole nädal aega vaarisa juures midagi hullu, sest kogu Boy pere elab samal saarel, lihtsalt üks osa suguvõsast elab saare rannikul ja neid kutsutakse alarahvaks (nt on Boy-l alamemm) ja teine osast elab kõrgemal kaljunukil, ning neid kutsutakse üla rahvaks (ja nii on Boy-l olemas ka ülamemm). Seega trehvab Boy saarel ringi tormates aeg-ajalt ka enda rannikul elava perega kokku sel ajal kui ta vaarisa juures kaljunukil peab viibima. Kogu tegevus toimub Helgolandi saarel, kust kirjanik James Krüss ka ise pärit on ja seetõttu võib arvata, et eks see väikene Boy ole üpriski palju kirjanik Krüssi lapsepõlve nägu. Ilmselt on lavastusse põimitud omajagu ka dramaturg Ott Kiluski ja lavastaja Kaili Viidase lapsepõlve.

Kuna teadupärast võib elu mere ääres olla üsna tormine, siis minu meelest oli eilne ilm lausa geniaalselt audentne, et luua tormise saarestiku õhustikku. Kuigi TEMUFI oli omalt poolt teinud head tööd lavakujunduse ja asukohaga, siis loodus omalt poolt lisas lavakujundusse paduvihma, ojadena voolava vee, muda ja kõva tuule. Ma pean tunnistma, et ainus asi, mis mind sellise lavakujunduse juures häiris, oli tuulest ja tugevast vihmast tingitud helikvaliteedi langus, mille tõttu vahepeal polnud kogu teksti võimalik kuulda. Samas viivitati etenduse algusega veidi, et kõige suurem paduvihm üle läheks ja see nii palju etendust ei segaks, aga mõned tuulest kantud hetked ikka jäid alles. Siinkohal minu poolt suur kummardus nii suurematele kui väiksematele näitlejatele, kes sellise ilmaga vapustavalt mängisid.

Lavakujundus annab samuti üsna hästi edasi väikese kalurisaare atmosfääri. Basseiniäärele on ehitatud puidust maja, kus elab Boy pere ja väike kahekorruseline maja meenutab veidi puuonni, mis on maapinnale ehitatud või siis muumide legendaarset maja. Ainult et Boy kodu pole sinist värvi vaid lihtsalt puidu tooni. Basseinist veidi rohkem teeraja poole (ja ühtlasi veidi kõrgemale) on ehitatud puidust laeva meenutav ülamemme ja vaarisa (vaarisa elas koos ülamemmega) kodu. See kodu on mitmetasandiline ning tagumine kaldega sein meenutab veidi katust, kuid selle redelisarnane ülesehitus võimaldab kergesti nö „katusel“ ronida ja seal liikuda. Lisaks oli lava- ja kostüümikujunduses hästi palju kasutatud mere ja kalandusega seonduvat. Näiteks kalavõrgud, vihmakindlad joped (mis eilse ilma puhul sobisid nagu rusikas silmaauku) ja kaluripüksid, mis tekitasid tunde väikesest kalurisaarest keset suurt ja tormist merd.

Asi polnud ainult ilmas ega lavakujunduses, miks mulle eilne etendus meeldis. Lavastus on nii hästi üles ehitatud, et väga palju on karakterrolle, mida on lausa lust vaadata ja kõike on parajas koguses ning kogu tegevus toimub üsna tempokalt. Kahju on ainult sellest, et karakterrollid olid peamiselt episoodilised ja seetõttu sai neid lühiajaliselt nautida. Samas ega head asja ei saagi palju olla. Kuigi ma tahaks siin mõnda head kaarakterrolli näidet välja tuua, siis ma kardan, et ma rikuksin sellega päris suure osa lavastuse poolt pakutavast elamusest ja seega ma sel teemal rohkem ei ütle midagi. Kes teada tahab, millised karakterrollid olid, siis tasub lavastus oma silmaga üle vaadata. Eks väiksemaid ja suuremaid üllatusi leidub samuti. Kuna mängupaik on Viljandis Uueveski basseinide juures, siis tasub ka basseinidel aeg-ajalt silma peal hoida, sest mängupaik pole juhuslikult valitud ja tegevus toimub nii basseinide ümber, sees kui ka peal. Selle lausega ütlesin juba liiga palju ära.

Ma natukene kartsin seda, et kuna tegemist on kogu suguvõsa suvelavastusega ja enamasti liigitus kogu pere (või sel korral siis kogu suguvõsa) tähendab seda, et pigem on lavastus suunatud noorele vaatajale ja vanemad pigem pole eriline sihtgrupp. TEMUFI lavastus on tõesti suunatud kogu suguvõsale. Jah, noored vaatajad saavad ehk kõige rohkem kasu, kuna minu hinnangul on lavastuses hästi palju õpetlikku, näiteks õpetatakse seal tähestikku ja päris mitmeid viisaksusreegleid. Samas saavad vanemad ja vanavanemad ning onud-tädid ja teised sugulased õppida seda, kui oluline on väikeste sugulastega koos aega veeta ning neile teadmisi edasi anda. Õppimine on alati kahepoolne protsess ja tegelikkuses võib väike inimene suurele veelgi rohkem õpetada, kui suur väikesele. Kindlasti on üks Helgoland iga inimese unistus, kus kõik tunnevad kõiki ja hoolimata igapäevastest probleemidest saab ikkagi päeva lõpus üheskoos rõõmsalt istuda ja teineteise olemasolu nautida. Seega õpetab lavastus suguvõsadele kuidas üheskoos toredasti aega veeta ja ehk saavad tänu koos kogetud elamusele ka hiljem üheskoos mitmeid toredaid mälestusi luua.

Näitlejatest kedagi eraldi sel korral välja tuua ei oskagi, sest kõik tegid minu meelest väga head rollid. Eks tuleb muidugi mainida väikest Boy-d kehastanud Pärt Ruubelit, kes kordagi tekstiga ei eksinud ja mängis väga efektselt välja ka vihmast mudaseks muutunud pervel libisemise. Ka teine noor näitleja Robert Oja, kes kehastas Boy sõpra Henningut, mängis nii nagu ta oleks kogu elu lavalaudadel olnud (äkki ongi). Kahju ainult, et Henningut nii vähe näha oli. Mulle oleks meeldinud kui kaks sõpra rohkem koos oleksid poisikeste tempe teinud. Vähe oli näha ka Boy isa kehastanud Marko Toomlat, kelle nimi on minu jaoks võõras ja keda ma seetõttu oleksin tahtnud rohkem laval toimetamas näha. Väga vaprad olid sellise ilmaga ka Boy nooremaid õdesid kehastanud pisikesed tüdrukud Lauli, Leenu ja Emili Kilusk. Eriti meeldis mulle, kui üks tüdrukutest lavastuse lõpus laualt otse poiste nina alt kausi (vist oli seal sees kook või midagi sarnast) võttis ja selle enda ja õdede juurde viis, et rahus kausist head ja paremat süüa. Äkki oli see lavastatud, aga äkki ka mitte, igatahes oli see mõnus humoorikas lõpp etendusele.

Kõik kutselised näitlejad tegid samuti nauditavad osatäitmised, millest ma nautisin kõige enam Peep Maasiku, Silver Kaljula ja Lauri Kinki episoodilisi karakterrolle, kuigi nende kõigi nö põhirollid olid ka head. Lihtsalt mulle jäid karakterrollid rohkem meelde. Lavastaja Kaili Viidas astus ise lavastuses üles Boy emana. Kuigi tema osatäitmine oli üsna väikene, jäi ta mulle oma marypoppinsliku olekuga silma juba siis kui ta lavale kõndis ja väikese sissejuhatuse tegi ilma ning etenduse ajal käitumise teemadel. Natali Väli, kes kehastas õrna tütarlast Helgat, näitas sedagi kuidas väliselt õrnad tütarlapsed võivad vajadusel üllatada oma sitkuse ja tugevusega. Vähemalt minu kõrval ahhetasid päris mitmed inimesed selle üle, kuidas Väli sellise ilmaga (ilmselt) külmas vees ujus (oops, rääkisin ühe üllatuse välja) ja hiljem veel nende märgade riietega tuule käes oli. Just selliste tegude pärast kõik Eesti näitlejad minu lugupidamise ära teeninud ongi, et nad on iga ilmaga valmis suvel mängima ning tegema igasuguseid hulljulgeid trikke, kui roll seda nõuab. Peeter Volkonski, kes kehastas Boy vaarisa ja tema tütreid kehastanud Luule Komissarov ja Terje Pennie on vist küll sellised nimed, mis räägivad ise enda eest ja liigseid kommentaare ei vaja. Ja seda õigustatult. Seega on kokku saanud üks nauditav näitlejate ansambel, kes pakkub igas vanuses sugulastele ja sõpradele-tuttavatele ühe toreda teatrielamuse.

Mina, kes ma olen küll Viljandis päris mitu korda käinud, kuid kogu linna siiski ei tunne, olin üllatunud Uueveski puhkeala looduslikust ilust. Juba ainuüksi selle kohaga tutvumise pärast tasub teatrisse minna. Ilusa ilmaga on vaheajal ja enne ning pärast etendust väga tore ilusat loodust nautida ning miks ka mitte üks tore piknik ette võtta. Mina igatahes annan enda garantii, et tegemist on ühe toreda lavastusega, mida on raske mitte nautida ja igavust ei tohiks tunda ka need, kes enamasti teatris käies magama kipuvad jääma. Siin tasub mind uskuda, sest mina läksin omas lolluses (olin kindel, et etendus algab kell 19) teatrisse otse pärast 24h valvet haiglas ja ma kartsin väga, et ma jään teatris magama, aga ma olin kogu etenduse aja täiesti ärkvel. Ehk väheke oli keskendumisvõime häiritud ja seetõttu ei pannud ma kõiki nalju ja pisidetaile tähele, aga kuna lavastus on tõesti väga hästi tehtud, siis sai isegi minusugune hajameelne inimene päris palju naerda ja kogu aeg oli huvitav jälgida, mis edasi saab. Mõned head paroolid võtsin ka endaga kaasa, aga neid ma siin samuti ei jaga. Ma olen kindel, et tegemist on selle suve kõige peresõbralikuma lavastusega, mis ei jäta kedagi külmaks.

Võtke oma suguvõsad kaasa ja minge teatrisse!

 

Esietendus 20. juulil 2023 Uueveski puhkealal Viljandis

Autor: James Krüss
Tõlkija: Linda Ariva
Dramatiseerija ja luuletuste autor: Ott Kilusk
Lavastaja: Kaili Viidas
Kunstnik: Karmo Mende ja Yana Khanikova
Helilooja ja muusikaline kujundus: Martin Aulis
Grimmikunstnik: Merle Liinsoo
Osades:
Peeter Volkonski – Suur Boy
Luule Komissarov – Altmemm Anna
Lauri Kink – Altvanaisa Jakob
Terje Pennie – Ülamemm
Kaili Viidas – Boy ema
Marko Toomla – Boy isa
Peep Maasik – Harry
Silver Kaljula – Jasper
Natali Väli – Helga
Lauli Kilusk – Anneke
Leenu Kilusk – Janneke
Emili Kilusk – Johanneke
Pärt Ruubel või Vesse Leok – Väike Boy
Robert Oja või Henry Soo – Henning

 

Lavastuse kohta leiab rohkem infot TEMUFI koduleheküljelt.